Võlaõigus

Üürilepingu erakorraline ülesütlemine: juhised üürileandjale

by

Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on õiguskaitsevahend, mis võimaldab üürileandjal lõpetada eluruumi üürilepingu enne selle tähtaja saabumist või ilma tavapärast etteteatamistähtaega järgimata, kui lepingu jätkamine ei ole mõistlikult oodatav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa … Read more

Nõude loovutamise leping – kuidas nõude loovutamine toimub?

by

Mida nõude loovutamine tähendab? Nõude loovutamine on olukord, kus võlausaldaja annab oma nõude lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. See toimub üldjuhul võlgniku nõusolekust sõltumata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt tähendab nõude loovutamine seda, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle … Read more

Kinnisvara kinkimine või pärandamine – kumma kasuks otsustada?

by

Kinnisvara kinkimine või pärandamine on otsus, mis puudutab palju enamat kui vaid omandi üleminekut. See mõjutab inimestevahelist usaldust, suhteid ja tulevast elukorraldust. Kinnisvara kinkimise ja pärandamise vahel valiku tegemine ei ole mitte ainult emotsionaalne otsus, vaid ka erinevate juriidiliste tagajärgedega otsus. Alljärgnevalt selgitame, millised on kinkimise ja pärandamise peamised erinevused, riskid ja praktilised lahendused, millele … Read more

Erakorraline üürilepingu ülesütlemine: edukas vaidlus üürnikuga

by

Kliendi pealtnäha rahulikust üürnikust sai naabritele kannatus 2024. a augustikuus sõlmis meie klient üürnikuga tähtajalise eluruumi üürilepingu kuni 2025. a augustikuuni. Üürilepingus lepiti selgelt kokku, et üürnik peab arvestama teiste majaelanike huvidega ning vastutab ka eluruumis viibivate isikute käitumise eest. Kuigi alguses tundus, et tegemist on tavapärase üürisuhtega, kujunes olukord kiiresti probleemseks ning vältimatuks sai … Read more

Kaasomaniku ostueesõigus: mida tasub teada?

by

Kaasomaniku ostueesõigus: olemus ja eesmärk Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 1 kohaselt võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kui tegemist on kaasomandis oleva kinnisasjaga, tekib aga teistel kaasomanikel eriline õigus – kaasomaniku ostueesõigus. Nimelt sätestab AÕS § 73 lg 2, et kinnisasja mõttelise osa müümisel … Read more