Endise abikaasa kasutuseeliste hüvitamise nõue

Riigikohus selgitas 19. juuni 2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-15677/175, mis on kasutuseeliste hüvitamise nõue, selle eeldused ja õiguslik olemus. Vaidlusaluses asjas nõudis üks endistest abikaasadest teiselt abikaasalt ühisvarasse kuuluva korteri kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelise väärtuse määramisel lähtus hageja kohalikust keskmisest üüritasust. Hageja nõudis kasutuseeliste hüvitamist, kuna hageja kolis korterist ära 9. jaanuaril 2011, kuid abielu lahutati … Read more

Kinnisvara jagamine, kui kinnistu kuulub vaid ühele elukaaslasele

Riigikohus selgitas 26. juuni 2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-10878/52, kas ja millised õigused kinnisvarale on elukaaslastel kooselujärgselt. Asjaolud Hageja esitas kostja vastu hagi seltsinguvara jagamiseks. Hageja oli seisukohal, et otsustada tuleb seltsinguvarasse kuuluva kinnisvara jagamine. Hageja palus kinnisasi jagada selle panemisega avalikule enampakkumisele ning jätta müügitulemist 75% hagejale ja 25% kostjale. Kostja oli hageja elukaaslase … Read more

Kasutatud sõiduki lepingutingimustele vastavus

Müügilepingu tähendus sõiduki lepingutingimustele vastavuse hindamisel Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg … Read more

Kinnisasja broneerimisleping ja müügilepingu eelleping – kuidas neid eristada?

Mis on kinnisasja müügilepingu eelleping? Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis (VÕS § 33 lg 2). Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus … Read more

Vanavanema elatise tasumise kohustus alaealisele lapsele

Ülalpidamise andmise kohustuse järjekord Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes (PKS § 96 lg 2). Lähema astme sugulane annab PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Seetõttu peavad alaealist last … Read more