Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda lähenemise keelamist (lähenemiskeeld).
Lähenemiskeelu eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus kannatanu õigusi. Lähenemiskeelu kohaldamisega keelatakse isikul tegevus, mille lubamise korral oleksid kannatanu VÕS § 1055 lg-s 1 nimetatud deliktiõiguslikult kaitstud õigused (eraelu puutumatus, tervis) ohustatud kahju tekitaja poolt. Lisaks teatud vahemaani lähenemise keelamisele või mingis kohas viibimise keelamisele, on võimalik keelata nt helistamine, kirjutamine jms (suhtlemiskeeld). Lähenemiskeelu kohaldamisel tuleb arvestada, et kahju tekitamine peab olema kas kestev või peab olema oht selle esmakordseks või korduvaks toimepanemiseks. Samuti peab kohus lähenemiskeelu kohaldamisel otsustama, kas lähenemiskeeld on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Eelnev tähendab, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3, Riigikohtu 5. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 17).
Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist (Riigikohtu 29. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-1221/56, p 17).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 teine lause sätestab, et lähenemiskeeldu võib rakendada tähtajaga kuni 3 aastat.
Näiteks kohaldas Tartu Maakohus 19. novembri 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5963 puudutatud isiku suhtes lähenemis- ja suhtluskeeldu üheks aastaks selliselt, et puudutatud isikul on keelatud läheneda avaldajale isiklikult ja avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) lähemale kui 10 m; läheneda avaldaja elukohale lähemale kui 50 m; suhelda avaldajaga vahetult või võtta temaga ühendust sidevahendite (s.h e- post, telefon, interneti suhtluskeskkonnad) kaudu. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse jõusse. Asjaolude kohaselt oli puudutatud isik eelnevalt kriminaalasjas süüdi tunnistatud selles, et pussitas kannatanut kööginoaga kaelapiirkonda, tekitades kannatanule vasaku rangluu piirkonda 2 lõikehaava. Lisaks rikkus puudutatud isik järjepidevalt avaldaja eraelu puutumatust. Mõned näited: puudutatud isik saatis avaldajale Facebooki Messengeris ähvardava sisuga sõnumeid muuhulgas avaldaja maha löömise kohta; puudutatud isik käis avaldaja korteri ukse taga öösel, viskas kiviga vastu ust ning peksis jalaga; puudutatud isik lubas avaldaja auto öösel põlema panna; puudutatud isik valas avaldaja äripartneri aknad üle valge vedelikuga; puudutatud isik üritas kontakti saada avaldaja sõpradega; puudutatud isik määris avaldaja korteri trepikojas seinad värviga, määris naabrite aknaid; puudutatud isik helistas ja kirjutas järjepidevalt avaldaja uuele elukaaslasele. Samuti ähvardas puudutatud isik avaldajat korduvalt ja erinevatel viisidel, kuid ähvarduste sisu me käesolevas artiklis ei ava, nendega saab tutvuda viidatud kohtulahendis.
Lähenemiskeelu kohaldamist on võimalik taotleda ka kriminaalmenetluses. Nimelt sätestab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 lg 1, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.