Elatis

Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, … Read more

Vastus küsimuse esimesele poolele on iseenesest lihtne – nagu varasemas artiklis selgitasime, siis ei pea üldjuhul elatist maksma, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga (link artiklile). Mida aga teha, kui elatis on juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ja asjaolud on kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud? Näiteks on elatis ühe vanema kasuks välja mõistetud, kuid laps viibib … Read more

Elatise nõudmine täisealisele lapsele on võimalik juhul, kui laps omandab haridust ja ei ole suuteline end ise täielikult ülal pidama. See ei ole enam vanema esitatav nõue, vaid täisealine laps saab elatist nõuda iseseisvalt. Käesolevas postituses selgitame, millistel tingimustel saab elatist nõuda, kui kaua on elatist võimalik saada ja kuidas määratakse elatise suurus. Millal saab … Read more

Vanema õigus ülalpidamist saada Iseenesest on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 järgi ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamist on PKS § 96 esimese lause järgi kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § … Read more

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus täpsustas 12. mai 2021 otsuses nr 2-18-6491 p-s 13.1, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses on eelkõige silmas peetud … Read more