Vastus küsimuse esimesele poolele on iseenesest lihtne – nagu varasemas artiklis selgitasime, siis ei pea üldjuhul elatist maksma, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga (link artiklile).
Mida aga teha, kui elatis on juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ja asjaolud on kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud? Näiteks on elatis ühe vanema kasuks välja mõistetud, kuid laps viibib pärast kohtuotsuse jõustumist märkimisväärselt kauem lahuselava vanemaga või on laps tegelikkuses kolinud lahuselava vanema juurde. Sel juhul võivad vanemad jõuda kokkuleppele, et elatist ei maksta. Selline kokkulepe tuleb kindlasti vaidluste vältimiseks kirjalikult sõlmida. Kui aga kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis ei ole õiguslikult põhjendatud elatise maksmisest keelduda, kuna olemas on jõustunud kohtulahend, mis kohustab vanemat elatist tasuma. Mida sellisel juhul teha?
Kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 võimaldab nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et varasema lahendiga võrreldes on muutunud need asjaolud, mis annaks alust elatise suuruse muutmiseks hagis taotletud ulatuses. Elatise suuruse muutmise aluseks saab olla hageja majandusliku olukorra või kostja vajaduste oluline muutumine võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga.
Kohtulahendi, millega on välja mõistetud elatis lapse kasuks, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt nt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). See tähendab, et kuni hagi esitamiseni tuleb väljamõistetud elatist jõustunud kohtuotsuse kohaselt tasuda. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse.
Millal ei ole põhjendatud kohtuotsusega väljamõistetud elatist vähendada?
TsMS § 459 lg 1 alusel elatise vähendamise hagi aluseks võib olla asjaolu, kus lahuselaval vanemal on pärast elatise kohtuotsuse jõustumist sündinud uus laps, kellega kaasnevad suuremad kulutused. Küll aga ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks see, kui esialgse elatise vaidluse ajal oli lahuselav vanem juba teadlik, et perre on sündimas teine laps ning ta ei kasutanud sellekohast vastuväidet.
Kui lapsetoetus laekus juba esialgse elatise väljamõistmise lahendi tegemise ajal ühe vanema kontole, siis ei saa seda arvesse võtta elatise vähendamisel, kuna tegemist ei ole uue asjaoluga (Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-10190).
Näiteks on Tartu Ringkonnakohus 26. augusti 2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-11385 nõustunud maakohtu otsusega samas asjas, milles kohus leidis, et kui pooled on kompromissiga kinnitanud elatise tasumise ja vahepeal on laps saanud täisealiseks, siis ei ole see alus tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks, kuna lapse täisealiseks saamine oli ettenähtav ja teadaolev asjaolu, millega kompromissi sõlmimisel sai arvestada ja mis seetõttu ei ole käsitletav uue asjaoluna TsMS § 459 tähenduses. Täisealise lapse puhul saab küll arvestada, et tema suhtes peab olema täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 2 sätestatud eeldus, st et ta peab täisealisena omandama põhi-, kesk- või kõrgharidust või õppima kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning tema ülalpidamine on seotud tema otseste põhjendatud kuludega, kuid lapse täisealiseks saamine ei anna iseseisvat alust muuta juba väljamõistetud elatise suurust.
Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-5063 on käsitletud olukorda, kus vanemad kinnitasid lapsele elatise tasumiseks kompromissi ning 4 kuud hiljem esitas lapse isa kohtule hagi elatise vähendamiseks alla miinimummäära põhjendusel, et isal ei ole enam sissetulekut koroonaviiruse leviku ja majanduslanguse tõttu. Lisaks olid lapse isa pangakontod arestitud. Samuti tugines lapse isa Tartu Ülikooli uuringule lapsele tehtavate keskmiste kulutuste kohta.
Kohus leidis, et asjaolu, et lapse isa on pärast kompromissi kinnitamist tutvunud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja PWC uuringuga, ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Töökoha puudumine ei ole aluseks elatise vähendamisele. Pangakontode arestimine ei ole arvestatav elatise vähendamise alusena. Muuhulgas öeldi lapse isale, et ta ei pea omama mitut sõiduautot ja mitut kinnisasja ning vanemal pole takistusi majandusliku seisundi parendamiseks oma arvukat vara realiseerida.
Eelnevast nähtub, et parim võimalus väljamõistetavat elatise suurust vähendada on kõigi vastuväidete esitamine juba esialgses menetluses. Kui üks vanematest avastab pärast kohtumenetluse lõppu, et tegelikult jäid tal mõned vastuväited esitamata, siis ei ole see alus elatise vähendamise hagi esitamiseks. Siinkohal märgime, et samuti tuleb kõik vastuväited elatise taotletud määrast väiksemas ulatuses väljamõistmiseks esitada maakohtu menetluses, kuna otsuse vaidlustamisel ei võta ringkonnakohus enam arvesse uusi vastuväited, mida vanem maakohtu menetluses ei esitanud.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Kui aga teine vanem on juba kohtutäiturile esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks, siis on ainuke ja kohane õiguskaitsevahend täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võimaldab hagejal muuta kohtulahendit ka tagasiulatuvalt. Sel juhul saab hageja taotleda hagi tagamise korras ka TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatamist. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (Riigikohtu 8. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11).
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.