Elatisvõlgniku juhiloa kehtivuse peatamine

Õiguslik alus elatisvõlgniku juhiloa kehtivuse peatamiseks

Elatisvõlgniku juhiloa kehtivuse peatamine on täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud abinõu lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel, et tagada lapsele korrapäraselt elatise maksmine.

TMS § 1772 lg 1 punkt 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse.

Selleks, et juhiloa kehtivuse peatamine oleks edukas, peavad avalduse esitamisel olema täidetud TMS § 1773 lg-s 1 loetletud tingimused:

  1. võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust;
  2. võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks;
  3. võlgnik on sõlminud pärast hoiatuse kättetoimetamist sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe, kuid ei ole seda nõuetekohaselt täitnud;
  4. kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt TMS § 1771 lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.

Seega hakkab hoiatuse kättesaamisest võlgniku jaoks kulgema 30-päevane periood. Selle aja jooksul on võlgnikul võimalik leida omapoolne lahendus ja täita vähemalt üks TMS § 1771 lg 1 tingimustest. Hoiatuse mõte seisneb selles, et võlgnikul oleks piisavalt aega enne, kui kohtutäitur kohtule avalduse esitab.

Millised on TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimused?

  1. võlgnik tasub vähemalt ühe kuu elatise;
  2. võlgnik sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse;
  3. võlgnik põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ja nende andmise keelamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Millal on elatisvõlgniku juhiloa kehtivuse peatamine loetud põhjendatuks?

Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-3740

Kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgniku juhiloa kehtivuse peatamiseks ja võlgnikule juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Lisaks taotles kohtutäitur võlgniku Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamist. TMS § 1772 lg 11 punkt 1 võimaldab tunnistada kehtetuks ka võlgniku Eesti kodaniku passi ning keelata selle andmise kuni kaheks aastaks. Viidatud asjas oli elatisvõlgnevus kokku 6446,22 eurot.

Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Juhilubade kehtetuks tunnistamine võtab võlgnikult võimaluse alustava ettevõttega tegeleda. Tööd asuvad üle Eesti ja tööriistade transport pole teisiti kui autoga võimalik. Samuti võtab see võlgnikult sissetuleku, millega on võimalik elatist tasuda. Võlgnikul on uus elukaaslane ja pere, kes kannataksid oluliselt. Juhilubade ja passi kehtetuks tunnistamine ei aita laste heaolule ja elatise maksmisele kaasa.

Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Avalduse rahuldamise eeldused olid täidetud ning senised täitemenetluse meetmed ei olnud piisavad. Elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Võlgnik on elatise võlgnevusel lasknud tekkida vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv pass. Seega ei satu lapsed halvemasse olukorda kui seni. Elatist tuleb lastele tasuda järjepidevalt. Mitme aasta tagune ühekordne makse summas 1200 eurot ei muuda olematuks, et pärast makse tegemist on elatis lastele regulaarselt tasumata. Mõjuva põhjusena saab käsitada üksnes sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske haigus). Juhiloa kehtivuse peatamine võib muuta võlgniku elukorralduse keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Tervel ja töövõimelisel võlgnikul tuleb leida võimalus sissetuleku teenimiseks ka juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral. Üksnes töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu ei saa jätta juhtimisõigust piiramata. See muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks.

Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-12370

Kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Elatisvõlgnevus kokku oli 19 259,67 eurot. Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse.

Võlgnik esitas maakohtu määrusele kaebuse. Võlgnik põhjendas, et vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töö leidmiseks ning selle piiramine raskendab vanematega arsti juures käimist.

Kohtud leidsid, et võlgnik ei ole põhistanud, et ta oleks leidnud juhtimisõiguse olemasolu nõudva töö. Samuti ei põhistanud võlgnik, et juhtimisõiguse peatamine võtab temalt võimaluse tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, nagu tal oleks muu töö tegemine välistatud (nt tervislikel põhjustel). Kuigi võlgnik ei saa pärast juhtimisõiguse piiramist oma vanemaid arsti juurde ise sõidutada, ei ole võlgnik väitnud, et vanemad oleksid tema ülalpidamisel ning nende toimetulek oleks oluliselt takistatud. Kohtud asusid seisukohale, et võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa.

Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-17359

Elatisevõlgnevuse suurus antud asjas oli 4168,38 eurot.

Kohtud asusid seisukohale, et juhiloa kehtivuse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtutele ei olnud usutavad võlgniku väited, et ta vajab juhtimisõigust oma ettevõtete arendamiseks, kuna see eeldab autoga liikumist. Olukorras, kus ettevõtete majandusaasta aruanded on pikemat aega esitamata ja neil puudub käive, ei ole usutav, et võlgnik arendaks oma ettevõtteid. Võlgnik ei maksnud elatist ka enne oma ettevõtete tegevuse alustamist. Alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha või käivitab eduka ettevõtte. Samuti ei ole võlgnik hakanud elatist maksma pärast Covid-19-ga kaasnevate piirangute lõppemist. Seetõttu ei ole usutav, et elatise mittemaksmise põhjuseks on ettevõtlusega alustamise halb ajastus ja Covid-19.

Kohtud leidsid, et juhiloa kehtivuse peatamine ei halvenda võlgniku finantsolukorda. Raskes majanduslikus olukorras on otstarbekas kasutada ühistransporti, mitte kulutada niigi nappe vahendeid kütusele. Võlgniku elukoha piirkonnas on suhteliselt hea ühistranspordiliiklus ning juhtimisõiguse omamine ei ole nimetatud piirkonnas elamise puhul hädavajalik. Võlgnikul on võimalik otsida tööd, mille eest saadava sissetuleku arvelt saaks ta hakata oma kohustusi täitma. Võlgnik ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tal esineks mõni püsiva iseloomuga terviseprobleem. Samuti ei ole võlgnik põhistanud ega tõendanud, et tema tervislik seisund takistaks tal töö leidmist ja töötamist.

Millal ei ole elatisvõlgniku juhiloa kehtivuse peatamine põhjendatud?

Lisaks formaalsete eelduste kontrollimisele tuleb analüüsida, kas võlgniku õiguste piiramine aitab elatise maksmisele kaasa. Elatise võlgniku õiguste piiramine, piirab ka võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida elukutset ja töökohta. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest. Meede peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. Samuti on võlgnikul võimalus esitada mõjuv põhjus, miks ta ei saa elatist tasuda. Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt elatist tasunud tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (Riigikohtu 04.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071/38, p 18.1-18.3).

Põhiseaduse (PS) § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 annavad võlgnikule õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 09.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071/44, p 17).

Tartu Ringkonnakohus lahendas 25. jaanuaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-9698 vaidlust, kus maakohus peatas võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Võlgnik oli asunud pärast maakohtu lahendit tööle veoautojuhina. Ringkonnakohus tuvastas, et seega vajab võlgnik juhtimisõigust sissetuleku teenimiseks. Sissetuleku teenimine võimaldab aga tasuda võlgnikul elatise kohustust. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et võlgnik oli asunud oma kohustust sissenõudja ees täitma. Seega leidis ringkonnakohus, et võlgniku juhtimisõiguse piiramine ei täidaks oma eesmärki, mistõttu tuli maakohtu määrus tühistada.

Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.