Töötaja koondamine – millal ja kuidas?

Mida tähendab töötaja koondamine?

Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (töötaja koondamine).

Oluline on mõista, et töötaja koondamine ei eelda igal juhul töömahu vähenemist. Töö võib lõppeda ka siis, kui tööandja korraldab oma tegevust ümber. Töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb (Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369/44, punkt 12).

TLS § 89 lg 2 kohaselt on töötaja koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine järgmistel juhtudel:

  1. tööandja tegevuse lõppemisel;
  2. tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Riigikohus on lahendanud vaidlust, kus tööandja ütles töölepingu üles koondamise tõttu, kuid töötaja soovis lahkuda töölt enne etteteatamistähtaja möödumist. Töötaja loobus etteteatamistähtaja järgimata jätmisel makstavast hüvitisest. Riigikohus selgitas, et töötaja sellist soovi ei saa võrdsustada tahteavaldusega lõpetada tööleping poolte kokkuleppel (Riigikohtu 13. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-13, punkt 13). Seega lõppes tööleping tööandja tahteavalduse alusel koondamise tõttu, mitte poolte kokkuleppel.

Koondamissituatsiooni olemus ja tõendamine

Töötaja koondamine peab põhinema reaalsel majanduslikul või organisatsioonilisel põhjusel ning tööandjal lasub kohustus seda tõendada.

Koondamissituatsioon ei tähenda üksnes seda, et töömaht väheneb või vajadus konkreetse töötaja järele kaob. Koondamissituatsioon võib esineda ka siis, kui tööandja otsustab kulude kärpimise või muul eesmärgil töötajate arvu vähendada või töökohad ära kaotada. Töölepingu lõpetamise aluse esinemist tuleb tööandjal tõendada (Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-18031, punkt 9).

Kuigi tööandjal on õigus otsustada kulude kärpimise üle, peab ta tõendama, et just konkreetse töötaja töösuhte jätkamine muutus võimatuks. Pelk soov töötajast vabaneda ei ole koondamise alus. Kui samal ajal otsitakse uusi töötajaid sarnaste ülesannete täitmiseks või ettevõtte majanduslik olukord hoopis paraneb, võib töötaja koondamine olla alusetu.

Struktuurimuudatused: sisu on olulisem kui vorm

Kohtupraktika rõhutab, et lähtuda tuleb töö sisust, mitte nimetusest. Kui vana ametikoht kaotatakse ja luuakse uus, mille ülesanded on suures osas samad, siis ei pruugi olla tegemist koondamissituatsiooniga.

Kohtupraktikas on käsitletud näiteks olukorda, kus tööandja muutis oma struktuuri, kaotades juriidilise osakonna direktori ametikoha ja luues nõuniku ametikoha (viidatud lahend nr 2-20-16369/44, punkt 12). Endine juriidilise osakonna direktor oli seisukohal, et töö lõppemine oli tõendamata. Vaieldi selle üle, kas struktuurimuudatus andis tööandjale õiguse töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu üles öelda. Kohtud tuvastasid, et direktori ja nõuniku ametijuhendites oli palju sarnaseid ülesandeid. Vaatamata erinevale sõnastusele oli paljude tööülesannete sisu jäänud samaks. Struktuurimuudatusega muudeti üksnes ametikoha nimetust. Seega ei olnud tööandjal õigust töölepingut koondamise tõttu üles öelda ja töötaja koondamine oli alusetu.

Samas on aga Tallinna Ringkonnakohus 11. mai 2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5468 punktis 44 leidnud, et kui tööandja on peaaegu aasta pärast koondamist oma tööd uuesti ümber korraldanud, võtnud seejuures tööle ühe täiendava hankespetsialisti ja loonud asutuse struktuuri eraldi õigustalituse, siis ei mõjuta see pärast sellist perioodi enam töötaja koondamise õiguspärasust. Asutuse eelarve võimalused ja sisulised vajadused muutuvad aja jooksul. Tööandja lähtus koondamisotsuse tegemisel selle aja võimalustest ja vajadustest. Lisaks leiti samas otsuses punktis 21, et tööandjal on õigus asutuse tööd ümber korraldada ning töö- ja ametikohtade arvu vähendada. Tööandjal õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid töö- ja ametikohti luua või koondada ning õigus ilma töötaja nõusolekuta otsustada kulude optimeerimise ja ressursside (sh tööjõu) efektiivsema kasutamise üle.

Töötaja koondamine – millega peab tööandja arvestama?

Töötaja koondamine on tööandja viimane abinõu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud TLS § 89 lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3).

Teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Tööandja võib pakkuda töötajale ka sobivat tähtajalist tööd, sh ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks.

Kohtupraktikas on leitud, et töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele (Riigikohtu 2. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10). TLS § 89 lg 3 mõttes tähendab teise töö pakkumine, et tööandjal on kohustus pakkuda omal initsiatiivil töötajale konkreetseid töökohti, millel ta võimaldaks töötajal ilma töökohale kandideerimata töötamist jätkata (Riigikohtu 21. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708/54, punkt 17.1). Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale kõiki töökohti, mis on töölepingu ülesütlemise hetkel vabad ja seotud tööga, mida töötaja on võimeline tegema. Vabade kohtade täitmata jätmisel tuleb tööandjal tõendada, et muudatused oleksid tööandjale põhjustanud ebaproportsionaalselt suuri kulusid (viidatud lahend nr 2-16-708/54, punkt 17.2).

Töötajate võrdlemine ja eelisõigus

Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 89 lg 4). TLS § 3 kohustab tööandjat tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust. Keelatud on isiku diskrimineerimine rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Lisaks on ettenähtud osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötaja võrdse kohtlemise kohustus (viidatud lahend nr 3-2-1-152-11, punkt 10).

Töölepingu ülesütlemisel töötaja koondamise tõttu, välja arvatud TLS § 89 lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 5).

Samas ei sätesta TLS § 89 töötajate võrdlemise kriteeriume. Tööandjal on pärast TLS § 89 lõikes 5 nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega ta töölepingu üles ütleb. TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest. Olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, ei ole tööandjal kohustust töötajale seda tööd pakkuda (viidatud lahend nr 3-2-1-152-11, punkt 10).

Töölepingu ülesütlemisavalduse vorm ja kättetoimetamine

Koondamine on tööandja ühepoolne tahteavaldus. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega.

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). Seega peab tööandja koondamist põhjendama, selgitades, miks töö lõppeb (nt töömahu vähenemine, struktuurimuudatused) ja miks koondatakse just antud töötaja.

Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks hetkest, mil see on töötajale kätte toimetatud. Seega on oluline tuvastada täpne kuupäev, millal töötaja teate ülesütlemisavalduse kätte sai, sest sellest hakkavad kulgema õiguslikud tähtajad.

Töötaja koondamise etteteatamistähtajad

Tööandja peab koondamisest ette teatama vastavalt sellele, kui kaua on töötaja töösuhe antud tööandja juures kestnud.

TLS § 97 lg 2 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

  1. alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
  2. üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
  3. viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
  4. kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema avalduse kättesaamisele järgnevast päevast. Näiteks kui töötaja saab 30-päevase etteteatamisega avalduse kätte 1. kuupäeval, hakkab tähtaeg jooksma 2. kuupäevast.

Tööandjal on õigus tööleping üles öelda ka lühema etteteatamisega või isegi päevapealt. Sellisel juhul ei ole koondamine tühine, kuid tööandja on kohustatud maksma töötajale hüvitist ulatuses. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5).

Töötaja koondamisega kaasnevad hüvitised

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses (TKindlS) ettenähtud tingimustel ja korras (TLS § 100 lg 2). Selle suurus sõltub töötaja pidevast tööstaažist antud tööandja juures. Töötukassa maksab kindlustushüvitist koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:

  1. viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
  2. üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.

Seega kui töösuhe on kestnud alla viie aasta, siis Töötukassa koondamishüvitist ei maksa. Töötaja saab ainult tööandja makstava ühe kuu hüvitise.

Töötaja õigused alusetu koondamise korral

Kui töötaja soovib tugineda ülesütlemise tühisusele, siis on tal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2).

Kui töövaidlusorgan (töövaidluskomisjon või kohus) tuvastab, et koondamine oli alusetu ehk tühine, loetakse, et leping ei ole lõppenud. Töötajal on õigus jätkata töötamist ja nõuda töötasu aja eest, mil ta oli sunnitud töölt eemal viibima. Praktikas on sageli töösuhte jätkamine vaidluse järel raskendatud. Seega praktikas taotletakse, et töövaidlusorgan lõpetaks töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi. TLS § 107 lg 3 sätestab töötaja kaitseks, et kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS § 107 lõikes 2 sätestatud tööandja taotlust töölepingu lõpetamiseks, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada emapuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik.

Kui töövaidlusorgan lõpetab alusetu koondamise tõttu töösuhte, mõistetakse tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1). Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra (TLS § 109 lg 2).

Kui tööandja on alusetult koondanult raseda, rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja või töötajate esindaja (näiteks usaldusisiku), on seaduses ette nähtud hüvitise suuruseks töötaja 12 kuu keskmine töötasu. Ka seda summat võib kohus või töövaidluskomisjon muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid (TLS § 109 lg 3).

Siinkohal tuleb märkida, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et koondamine oli tühine (nt koondamissituatsiooni tegelikult polnud) ja töösuhe loetakse lõpetatuks TLS § 107 lg 2 järgi kohtu või töövaidluskomisjoni poolt, siis on tööandjal õigus makstud koondamishüvitis tagasi nõuda või tasaarvestada see kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetava muu hüvitisega (Riigikohtu 22. oktoobri 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-21-19154, punkt 14).

Võta ühendust meie tööõiguse juristiga juba täna!

Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Võta meiega ühendust juba täna. Meie tööõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.

Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie tööõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.