Mis asi on maksehäireregister?
Maksehäireregister on asutatud 2001. aastal Eesti pankade poolt ning seda haldab Creditinfo Eesti AS, kelle sõnul on maksehäireregistri eesmärgiks kiirendada võlgade tasumist, hoiatada teisi ettevõtjaid halva maksekäitumisega isiku eest ning aidata Eesti ettevõtjatel teha õigeid krediidiotsuseid.
Maksehäireandmeteks on teave selle kohta, kellel on teise isiku suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur see on, millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Samuti võivad maksehäireandmeteks olla ka eraisikust võlglase nimi ja sünniaeg.
Creditinfo Eesti AS andmetel on maksehäire võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine, mis peab vastama kolmele tingimusele:
- rikkumine on kestnud rohkem kui 45 päeva arvates rahalise kohustuse täitmise sissenõutavaks muutumisest;
- summa on vähemalt 30 eurot;
- maksehäire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, kontrollitud ja sissenõutav.
Maksehäire lõpetatakse võlgnevuse täielikul tasumisel. Maksehäireid kokkuleppel võlgnikuga ei kustutata. Maksehäireregistrisse kantud info säilib ettevõtete puhul 7 aastat ja eraisikute puhul kuni 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.
Kas maksehäire avaldamine on lubatav?
Isikuandmete töötlemine on lubatud üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul. Ilma andmesubjekti nõusolekuta on andmete töötlemine lubatud, kui andmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud, kui tegu on delikaatsete isikuandmetega. Andmed isiku võlgnevuse kohta ei ole delikaatsed isikuandmed, mille töötlemisele kehtivad isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tulenevad lisapiirangud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 32). Võlausaldaja eesmärk andmete avaldamisel – võlgniku krediidivõimelisuse ja maksekäitumise hindamiseks – on lubatav IKS § 10 lg 1 kohaselt.
Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ka võlgnikku kohustust täitma mõjutav tegevus üldjuhul heade kommete vastane, v.a kui võlausaldaja käitumine on suunatud just võlgniku maine kahjustamisele, mitte aga võla saamisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 24).
Kui kaua võib maksehäire üleval olla?
Maksehäireregistris avaldatavaid andmeid ei tohi töödelda ja edastada igavesti.
Riigikohus on leidnud, et kui võlgnik on oma kohustust tahtlikult rikkunud, siis on maksimaalne maksehäire avaldamise tähtaeg 13 aastat arvates nõude sissenõutavaks muutumisest reegli 10+3 järgi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 22). Kümme aastat tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 4, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui võlgnik on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Kolm aastat tulenes varasemalt kehtinud IKS-i § 11 lg 7 p-st 4. Käesoleval ajal sätestavad TsÜS § 146 lg 4 ja IKS § 10 lg 2 p 5 koosmõjus oma kohustusi tahtlikult rikkunud võlgnikule 10+5 ehk 15 aasta reegli.
Samuti tuleb meeles pidada teisi erinevaid tähtaegasid nõude aegumise üle otsustamisel. Näiteks TsÜS § 157 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg samuti 10 aastat. Seega kehtib käesoleval ajal 10+5 ehk 15 aasta reegel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega kehtib 3+5 ehk 8 aasta reegel.
Kuidas maksehäirest vabaneda, kui võlg on aegunud?
Esimese asjana tuleks ükskõik millisest maksehäirest vabanemiseks pöörduda võlausaldaja poole, kes maksehäire on avaldanud ning paluda andmete avaldamise lõpetamist. Samuti on võimalik esitada Creditinfo Eesti AS-ile vaie, milles taotletakse isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja kustutamist.
Kui võlausaldaja ei rahulda võlgniku taotlust ega Creditinfo Eesti AS võlgniku vaiet, siis tuleb võlgnikul oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse hagiga andmete avaldamise lõpetamiseks, millega keelata võlausaldajal võlgniku nime ja võlgnevuse avaldamine Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris.
Nagu eelnevalt selgitasime, siis võib maksehäiret üleval hoida maksimaalselt 15 aastat (10+5), aga ka 13 aastat (10+3). Välistatud ei ole aga, et ka enne seda tähtaega on andmete edastamine andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav, mida tuleb kaaluda iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes.
Nõude aegumist on võimalik arvestada andmesubjekti (võlgniku) õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS § 10 lg 2 p 3 järgi. See tähendab, et tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive.
Riigikohus on leidnud, et mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 22).
Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel juhtudel, näiteks isiku usaldusväärsuse hindamiseks tööle kandideerimisel või enne temaga lepingulistesse suhetesse astumist, samuti laenusaajate maksehäirete või üürnike maksevõime kontrollimiseks. Seega tuleb sisustada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra hindamisel asjaolusid märksa laiemalt, kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seisukohast, sest tegemist ei ole mitte ainult majanduslike, vaid andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17964, p 14).
Nõude aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Kui võlgnik oma kohustust ei täida, saab võlausaldaja oma õiguse kaitsmiseks pöörduda kohtusse. Kui võlausaldaja kohtusse ei pöördu, siis ei saa väita, et võlgnik on tahtlikult jätnud oma kohustuse täitmata (vt eelnevalt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17964, p 16).
Kui võlgnik ei ole oma kohustust tahtlikult rikkunud, siis peaks kehtima käesoleval ajal 3+5 ehk 8 aasta reegel. Kolm aastat tuleneb tavalisest nõude aegumistähtajast, milleks on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1) ja viis aastat IKS § 10 lg 2 p-st 5. Eelnev järeldus on tuletatav ka viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2019. a otsusest tsiviilasjas nr 2-16-17964 (p 16). Seega, kui võlausaldaja ei suuda tõendada, et võlgnik on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata, siis on maksehäire avaldamise maksimaalne tähtaeg 3+5 ehk 8 aastat.
Eelnev aga tähendab seda, et võlgniku hagi võlausaldaja vastu oma nime ja võlgnevuse avaldamise keelamiseks maksehäireregistris on perspektiivikas heal juhul alles siis, kui täidetud on 3+5 ehk 8 aasta reegel. Eelnev tähendab, et nõue on aegunud 3 aasta jooksul ja andmeid on maksehäireregistris avaldatud 5 aasta jooksul pärast 3 aasta saabumist. Seega on maksehäireregistriga sisuliselt loodud olukord, kus isegi võlgnevuse aegumise tuvastamise korral saab võlausaldaja hoida andmeid maksehäire kohta üleval 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist. See tähendab sisuliselt, et võlausaldaja saab veel 5 aasta jooksul pärast võlgnevuse aegumist survestada võlgnikku ka aegunud võlgnevust tasuma ettekäändel, et sel juhul lõpetatakse maksehäire avaldamine.
Kui aga tegemist on olukorraga, kus maksehäireregistris kuvatakse võlgnevust, mida võlgniku hinnangul ei ole üldse olemas, siis pärast võlausaldajaga kokkuleppe mittesaavutamist ja Creditinfo Eesti AS poolt vaide rahuldamata jätmist, tuleb võlgnikul oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse tuvastushagiga võlausaldaja vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.