Muudatuste sisu
1. jaanuaril 2024. aastal jõustuvad muudatused perehüvitiste seaduses.
2023. aasta alguses suurendati lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurolt 80 eurole. Üksikvanema lapse toetuse suuruseks määrati 80 eurot. Lasterikka pere toetused suurenesid 3-6 lapse puhul 300 eurolt 650 eurole. Toetus 7 või rohkema lapsega pere puhul suurenes 400 eurolt 850 eurole.
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Seega väheneb 3-6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2023. aastaga 200 euro võrra. Lasterikka pere toetus väheneb 7 ja enama lapsega peredel võrreldes 2023. aastaga 200 euro võrra.
Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. Pane tähele, et elatisabi makstakse tagantjärele eelmise kuu eest järgneval kuul. Elatisabi maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Suuremat elatisabi suurust ei kohaldata varasemate perioodide eest makstava elatisabi puhul. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on 200 euro suurune elatisabi võrreldav miinimumelatise suurusega. See vähendab üksi last kasvatavate vanemate ja laste vaesust, tagades neile elatisabi maksmisega parema majandusliku toimetuleku. Elatisabi suurendamine mõjutab ka elatisvõlgnikku, kellele see võib kaasa tuua tema võlgnevuse suurenemise riigi ees.
Lisaks tunnistati alates 1. juulist 2023 kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon. Kuni 1. juulini 2023 kehtinud regulatsioon nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Peredele, kellele juba 2023. a algusest maksti lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestati muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood. Nendele peredele jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. a lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata. Kokkuvõttes lõpeb lasterikka pere toetuse maksmine siis, kui pere kolmest lapsest vanim saab 19-aastaseks.
Regulatsiooni kooskõla põhiseadusega
Muudatuste tagajärjel muutub lasterikka pere toetuse saajate olukord võrreldes varasemaga ebasoodsamaks. Seega võib öelda, et riivatakse isikute õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mis lasterikka pere toetuse saajatel on tekkinud nii kehtiva kui ka veel mitte jõustunud regulatsiooni osas.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 16. märtsi 2021 kohtuotsuses asjas nr 5-20-7/12 leidnud, et isiku õiguspärane ootus on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 16. detsembri 2013 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-27-13 selgitanud, et iga pettumus, mis on tingitud isikule soodsa regulatsiooni muutmisest, ei kätke õiguspärase ootuse riivet (p 50). Õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid (p 69). Samas selgitas Riigikohus, et riigil on palju erinevaid võimalusi eelarvetulude tagamiseks. Kui tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega (ootamatult saabunud ulatuslik majanduskriis vms), võib asuda seisukohale, et üksnes riigi fiskaalhuvi ei kaalu õiguspärase ootuse põhimõtte riivet üles (p 72). Kokkuvõttes leidis Riigikohus viidatud asjas, et põhiseadus ei kaitse isikut iga pettumuse eest, mis on tingitud talle soodsa regulatsiooni muutmisest, vaid keelab õigussuhete ümberkujundamisel kehtivat regulatsiooni usaldanud isikute ülemäärase kahjustamise.
Riigikohus on 21. jaanuari 2004 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-4-1-7-03 leidnud, et ülemäärane koormus riigieelarvele on argument, mis on arvestatav sotsiaalabi ulatuse üle otsustamisel, kuid sellega ei saa õigustada puudustkannatavate inimeste ja perekondade ebavõrdset kohtlemist.
Artikli kirjutamisel kasutatud kirjandus: Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus 17 SE seletuskiri.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.