Pärandvara hoiumeetmed on reguleeritud pärimisseaduse (PärS) §-s 110. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine (PärS § 110 lg 2 punkt 1) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine (PärS § 110 lg 2 punkt 2). Mida tähendab pärandvara valitsemine? Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks … Read more
Mis on annak? Pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib … Read more
Üldiselt Testeerimisvabadusest tulenevalt võib pärandaja jätta oma lähedased pereliikmed pärandist ilma. Et vältida nende täielikku pärandaja varast ilmajäämist, näeb seadus ette õiguse sundosale. Selle regulatsiooni aluseks on mõte, et pärandaja on kohustatud ka peale surma kandma hoolt oma lähedaste eest. Õigus sundosale annab võlaõigusliku nõudeõiguse pärijate vastu teatud rahasumma maksmiseks, see ei anna õigustatud isikule … Read more
Seadusjärgse pärimise korral on esimese järjekorra pärijad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ning laste surma puhul laste lapsed oma vanema osa ulatuses, ja pärandaja abikaasa. Kui pärandajal ei ole alanejaid sugulasi, ei lapsi ega lapselapsi, siis pärivad teise järjekorra sugulased ehk pärandaja vanemad ja kui vanemad on surnud, siis nende alanejad sugulased. Samuti on pärijaks … Read more