Pärandvara hoiumeetmed on reguleeritud pärimisseaduse (PärS) §-s 110. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine (PärS § 110 lg 2 punkt 1) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine (PärS § 110 lg 2 punkt 2).
Mida tähendab pärandvara valitsemine?
Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141 (PärS § 112 lg 1). Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang (vt PärS § 139 lg 5).
Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv pärandi hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada (PärS § 112 lg 2). Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja (PärS § 112 lg 4).
Kohus võib keelduda pärandvara valitsemise määramisest, kui pärandvara ei ole eelduslikult piisav valitsemisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Kohus määrab sellisel juhul pärandvara valitsemise, kui valitsemist taotlenud isik tasub deposiidina selleks ettenähtud kontole summa, mis eelduslikult vastab tekkivatele kulutustele (PärS § 112 lg 6).
Millised on pärandi hooldaja kohustused?
PärS § 112 lg 3 järgi on pärandi hooldaja kohustatud:
- vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise;
- andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule;
- täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused (PärS § 113);
- aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele;
- võtma PärS § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast;
- esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile. Kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks.
Lisaks on pärandi hooldaja kohustatud esitama kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi kohustuste rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel (PärS § 142 lg 6).
Pärandi hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus (PärS § 114).
Millal kuuluvad pärandvara hoiumeetmed rakendamisele?
Pärandvara hoiumeetmed kuuluvad PärS § 110 lg 1 järgi rakendamisele järgmistel juhtudel:
- pärija ei ole teada;
- pärija ei viibi pärandvara asukohas;
- ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud;
- pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat;
- esinevad muud seaduses sätestatud alused.
Pärandvara hoiumeetmeid võib rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PärS § 111 lg 1). PärS § 111 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul võib hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, eelkõige juhul, kui pärija tegevus või varaline olukord võivad seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel (PärS § 111 lg 5).
Pärandvara hoiumeetmete rakendamine on sobilik abinõu siis, kui pärandvara on kõikide nõuete rahuldamiseks piisavalt. Vastasel juhul on sobiv meede pärandvara pankroti väljakuulutamine.
Praktikas rakendatakse pärandvara hoiumeetmeid sageli korteriühistute avalduste alusel, kuna korteriomandi majandamiskulud on pikka aega tasumata. Hoiumeetmete rakendamist õigustab sellisel juhul asjaolu, et keegi korteris ei ela. Halvas seisus ja kütmata korter mõjutab ka teiste korteriomandite seisukorda.
Kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud PärS §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused (PärS § 115 lg 1).
Mis on pärandvara hoiumeetmete eesmärk?
Kui pärija ei ole teada, siis on hoiumeetmete eesmärk tagada pärandvara säilimine. Pärandvara hoiumeetmete eesmärk on rakendada ajutisi meetmeid pärandvara säilimiseks. Hoiumeetmeid rakendatakse seni, kuni kõrvaldatakse tõkked, mis takistavad pärijatel pärandi säilimise eest hoolitsemist (Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-16667, punkt 7).
Näiteks, kuni pärija ei ole pärandit vastu võtnud, ei saa võlausaldaja nõuda pärijalt pärandaja kohustuste täitmist. Sellises olukorras ei tea võlausaldaja, kelle vastu oma nõue esitada. Seetõttu on ka võlausaldajale antud õigus taotleda kohtult pärandvara hoiumeetmete rakendamist.
Kohtupraktikas on selgitatud, et võlausaldaja peab pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduses esitama asjaolud, millest järeldub, et pärandvara säilimine on sattunud ohtu. Võlausaldaja peab põhjendama, miks on vaja kiiresti rakendada ajutisi meetmeid enne, kui saab läbi viia pärimismenetluse. Tsiviilasjas nr 2-14-16667 selgitas võlausaldaja, et pärandajale kuulus korteriomand ning ei olnud teada, kas korteriomandi säilimine on tagatud. Võlausaldaja põhjendas, et soovis esitada pärijate suhtes nõuet, kuid pärijate ring ei olnud lõplikult kindlaks määratud. Seetõttu ei olnud kindel, kas kohus pärandaja laste suhtes hagi menetlusse võtab. Ringkonnakohus leidis, et võlausaldaja ei ole usutavaks muutnud seda, et ilma hoiumeetmete rakendamiseta võiks korteriomandi säilimine ohtu sattuda. Võlausaldaja eesmärki saab realiseerida pärijate suhtes hagi esitamisega. Kui pärijad ei ole teada, saab võlausaldaja taotleda pärimismenetluse algatamist. Pärimismenetluse eesmärk on pärijate ringi fikseerimine ning välja selgitamine, kas keegi pärijatest pärandist loobub või mitte. Pärimismenetluse algatamise avalduse võib esitada ka pärandaja võlausaldaja (PäS § 166 lg 1).
Kui pärija on teada, siis võib pärandvara hoiumeetmete rakendamine olla vajalik, kuna pärija ise annab oma käitumisega selleks põhjust. Eelkõige tuleb see kõne alla olukorras, kus hoiumeetmeid rakendamata satuks pärija enda tegevuse või varalise olukorra tõttu ohtu pärandvara säilimine ja nõuete rahuldamine pärandvara arvel (PärS § 111 lg 5). Sellisel juhul on hoiumeetmete rakendamise eesmärk pärandvara eraldamine pärija varast ja kõikide pärandvaraga seotud nõuete rahuldamine.
Kes võib taotleda pärandvara hoiumeetmete rakendamist?
Pärandvara hoiumeetmeid rakendab kohus omal algatusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PärS § 111 lg 2). Kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel (PärS § 111 lg 3).
Vaidluse korral, kes on pärija, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku taotlusel (PärS § 111 lg 4).
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, notar ning kohtutäitur on kohustatud teatama kohtule neile teatavaks saanud hoiumeetmete rakendamise vajadusest (PärS § 111 lg 6).
Pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus (TsMS § 117 lg 1). Pärandi avanemise kohta reguleerib PärS § 3 lg 3, mille järgi loetakse pärandi avanemise kohaks pärandaja viimast elukohta.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.