Korteriühistud

Viimasel ajal on meile laekunud samasisulisi küsimusi selle kohta, kuidas uue seaduse järgi ühte korteriomandit jagada kaheks korteriomandiks, mistõttu pidasime vajalikus käesoleva lühiartikli koostamist. Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt oli uue korteriomandi loomine toimivas korterelamus võimalik kahel viisil. Esiteks said korteriomanikud uue eriomandi eseme luua senise kaasomandi eseme arvel (nn … Read more

Hetkeseisuga on muudatused planeeritud jõustuma 1. veebruaril 2023, kui artiklis ei ole esile toodud konkreetselt mõni teine kuupäev. Eriomandi loomine kokkuleppega Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 3 lg 3 sätestab, et eriomandi loomise kokkuleppele kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 120 sätestatut. AÕS § 120 kolmanda lõike kohaselt tõestab notar AÕS § 120 esimeses lõikes nimetatud … Read more

Tavapärase korra kohaselt on juhatuse liikmete määramine korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg 1 sätestab, et korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Seega on kohtu sekkumiseks esinema mõjuv põhjus KrtS § 25 lg 1 tähenduses. Kohus saab sekkuda väga erandlikel juhtudel … Read more

Riigikohtus vaieldi 26. veebruari 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-17009 punktis 12 lõpuks selgeks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 1 tõlgendus – see tähendab, kas MTÜS § 23 lg-t 1 tuleb korteriühistu puhul tõlgendada selliselt, et põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või peab selle poolt olema antud … Read more