Ülalpidamise andmise kohustuse järjekord
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes (PKS § 96 lg 2). Lähema astme sugulane annab PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Seetõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus. See tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 15).
Vanavanema elatise tasumise kohustus ja selle õiguslik alus
Vanavanema elatise tasumise kohustus võib tekkida PKS § 106 lg 2 alusel. Asenduskohustus tekib juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 106 lg 2 tuleb tõlgendada selliselt, et sugulasel tekib asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (viidatud lahend nr 3-2-1-75-11, p 17).
Seega võib vanavanemal PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapselapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Vanavanema elatise tasumise kohustus tekib näiteks juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on raskendatud nõude rahuldamine kohtus. Samuti juhul, kui vanema suhtes jõustunud kohtulahendi täitmine ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara. Tegemist ei ole ammendava loeteluga. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on elatis välja mõistetud (viidatud lahend nr 3-2-1-75-11, p 18). Vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel PKS § 106 lg 2 alusel lapselapse ülalpidamise kohustust, on õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale.
Vanavanema elatise tasumise kohustus kohtupraktikas
Riigikohtu 19. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11
Vaidlusaluses asjas oli lapse isalt jõustunud kohtulahendiga elatis välja mõistetud. Lapse isa kandis 14-aastast vanglakaristust. Kohtutäituri vahendusel õnnestus lapse isalt saada elatist ajavahemikus 05.10.2005 – 23.11.2009 summas 45 505,32 krooni. Kohtuotsuse järgi oli isal kohustus maksta viidatud ajavahemikus elatist kokku 132 000 krooni. Seega ei olnud lapse isalt õnnestunud täitemenetluse abil lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada. Riigikohus leidis, et lapse vanavanematel tekkis kohustus anda lapselapsele lapse isa asemel ülalpidamist. Kohtud mõistsid vanavanematelt lapselapse ülalpidamiseks välja elatise, arvestades mh vanavanemate varalist seisundit (PKS § 102 lg 1).
Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18073
Lapse isalt oli jõustunud kohtulahendiga elatis välja mõistetud igakuiselt 300 eurot. Isa ei olnud lapse ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ega täitemenetluses. Lapse isa viibis pikemat aega lapse emale täpsemalt teadmata kohas Venemaal. Puudus tõendatud info isa sissetulekute ja vara kohta ning täitemenetlus oli ebaõnnestunud. Isa elatise võlgnevus oli 3950 eurot.
Ülalpidamise saamine võib olla ülemäära raske, kui kohustatud isiku viibimiskoht pole teada, isik viibib vangis või on pidevalt välismaal. Samuti võib asenduskohustuse tekkimine olla seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Näiteks võib asenduskohustus kohalduda siis, kui ülalpidamist andma kohustatud isik hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Samuti võib ülalpidamise saamine olla ülemäära raske, kui isik on maksejõuetu või kui tema vara on vähelikviidne. Vanavanemad ei tõendanud, et nad ei olnud oma varalise seisundi tõttu võimelised ülalpidamiskohustust kandma. Kohtud mõistsid mõlemalt vanavanemalt kuni lapse täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 150 eurot.
Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9162
Lapse isalt oli jõustunud kohtulahendi alusel mõistetud lapse kasuks välja igakuine elatis 270 eurot. Täitemenetlus isa suhtes oli ebaõnnestunud. Lapse ema palus mõista lapse vanavanematelt välja elatis miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtud tuvastasid, et vanavanematel tekkis kohustus anda alaealisele lapselapsele tema isa asemel ülalpidamist. Küll aga tuginesid vanavanemad sellele, et nad ei olnud oma varalist seisundit arvestades võimelised andma lapselapsele nõutud ulatuses ülalpidamist.
Kohus selgitas, et vanavanematel ei ole kohustust hankida endale alaealise lapse ülalpidamiseks lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel. Vanavanematel ei ole kohustust piirata enda vajadusi ega kasutada nende käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapselapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Menetluses tuvastati, et ühe vanavanema igakuine sissetulek oli 270 eurot kuus. Selle vanavanema osas leidis kohus, et vanavanem vabaneb ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal lapselapsele ülalpidamist anda. Teise vanavanema igakuine sissetulek oli 1190 eurot kuus ning temalt mõisteti välja igakuine elatis 50 eurot. Kohus selgitas, et vanavanemalt väljamõistetav elatis ei pea katma kogu elatist, mida peab tasuma kohustatud vanem kehtiva kohtuotsuse alusel. Vanavanem annab elatist asenduskohustuse korras, arvestades tema varalist olukorda ning see ei tohi kahjustada vanavanema enda tavalist ülalpidamist.
Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17193
Lapse isalt oli jõustunud kohtulahendi alusel mõistetud lapse kasuks välja igakuine elatis miinimummääras. Täitemenetlus oli edutu. Kohtutäituri kinnitusel puudus lapse isal pikema aja vältel ametlik sissetulek ning registervara, mille arvelt täitmisele antud kohustus täita. Lapse ema nõudis vanavanematelt elatise tasumist miinimummääras.
Kohtud jätsid hagi rahuldamata. Vaidluses leidis kinnitust, et täitemenetluse raames toimus lapse isalt kohtuotsuse alusel elatise võlgnevuse sissenõudmine. Lapse ema kinnitas, et lapse isalt laekub raha täitemenetluse kaudu. Ema väide, et kohtumenetluse lõppedes lahkub isa töölt, ei leitnud tõendamist. Lapse isa omab ametlikku sissetulekut Eesti Vabariigis ning sellele sissenõude pööramine ei nõua lapse emalt ebamõistlikke pingutusi. Asjas ei olnud võimalik asuda seisukohale, et lapse isalt on tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Kuna lapse isa teenis sissetulekut ning täitis lapse ülalpidamiskohustust, siis vanavanema elatise tasumise kohustuse eeldused ei olnud täidetud.
Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-2301
Lapse isalt oli jõustunud kohtulahendi alusel mõistetud lapse kasuks välja igakuine elatis miinimummääras. Isa elatise võlgnevus oli 13 161,66 eurot. Isal puudus ametlik sissetulek ja tema pangakontod olid arestitud. Isa ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse täitmine tulevikus oli vähetõenäoline. Lapse ema nõudis vanavanemalt elatise tasumist miinimummääras.
Ringkonnakohus tuvastas, et vanavanema sissetulek oli pension 532 eurot kuus. Kohus hindas vanavanema igakuiseid kulusid ja jõudis järeldusele, et vanavanema kulud ületavad tema sissetulekuid. Vanavanemalt elatise väljamõistmine ei olnud seetõttu võimalik ilma, et see kahjustaks vanavanema enda ülalpidamist. Elatise nõude rahuldamine oli seega PKS § 102 lg 1 järgi välistatud ning hagi tuli jätta rahuldamata.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.