Abielu lahutamine on üks keerukamaid ja emotsionaalsemaid protsesse inimese elus. Kui omavahelised suhted on lõplikult katkenud, võib abielu lahutamine olla järgmine mõistlik samm. Kui teine abikaasa keeldub abielu lahutamast, saab abielu lahutada kohtus. Kui seisate silmitsi lahutusega, võib professionaalne õigusabi aidata teil vältida tarbetuid vaidlusi ja viivitusi.
Millal saab abielu Eesti kohtus lahutada?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui:
- vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;
- mõlema abikaasa elukoht on Eestis;
- ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
Hagi abielu lahutamiseks esitatakse üldjuhul abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi. Ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi (TsMS § 102 lg 3).
Millal on abielu ametlikult lõppenud?
Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surma korral või kui abielu lahutatakse.
Kohtu kaudu lahutatakse abielu siis, kui:
- abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle (nt vara jagamine);
- perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
Abielu loetakse lõppenuks päeval, mil kohtulahend jõustub (PKS § 66 punkt 2).
Kuidas tuvastatakse, et abielu on läbi?
Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhte pöördumatut lõppemist on selgitatud PKS §-s 67. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (PKS § 67 lg 3). PKS § 67 lg 3 piirab kohtu määratava leppimisaja maksimaalse kestuse. Kohtul ei ole kohustust määrata niigi pikka aega, aga pikemat aega ei võimalda seadus määrata. Samuti ei näe PKS ette võimalust määrata korduvat leppimisaega.
PKS § 67 lg-s 2 sätestatud kaheaastane lahuselu ei ole eeltingimuseks, et abielu lahutada. Kaheaastase lahuselu korral eeldatakse, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kui abikaasad ei ole elanud kaks aastat eraldi, siis on olenemata sellest võimalik abielu lahutada ühe poole avalduse alusel. Kohus peab selleks tuvastama, et abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastavad.
Kohtusse ilmumine ja menetluse peatamine
TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohustab abieluasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
TsMS § 357 kohaselt peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Kui menetlus peatatakse, juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Menetluse võib TsMS § 357 lõikes 1 nimetatud põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks.
Nime taastamine pärast lahutust
Lahutaval abikaasal on võimalik esitada kohtule avaldus varem kantud perekonnanime taastamiseks. Nimeseaduse § 11 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla 1) lahutava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
Menetluskulud
Riigilõivuseaduse § 59 lg 2 kohaselt tuleb abielu lahutamise hagi esitamisel tasuda riigilõivu 100 eurot. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kas vajate õigusabi abielu lahutamisel?
Abielu lahutamine võib tuua kaasa mitmeid praktilisi ja juriidilisi küsimusi. Sellised küsimused võivad olla näiteks lapse hooldusõigus, elatis vara jagamine jne. Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.
📞 Helista: +372 5558 2542
📩 Kirjuta: info@randlegal.ee
📋 Broneeri konsultatsioon: https://www.randlegal.ee/broneeri-aeg/