Lapsele elatise nõudmine on teema, mis puudutab tuhandeid peresid igapäevaselt. Kui laps ei ela mõlema vanemaga koos, on oluline selgelt määratleda, kuidas lapse igapäevaseks ülalpidamiseks vajalik raha jaguneb. Kohtupraktika on andnud viimastel aastatel olulisi juhiseid, kuidas hinnata elatise suurust, sh olukordades, kus laps viibib lahuselava vanema juures osa ajast. 13.06.2025 Riigikohtu otsus asjas nr 2-23-8691 tõi juurde selgeid seisukohti.
Vaidlusaluse elatisenõude asjaolud
2023 .aasta suvel esitasid kaks alaealist last oma isa vastu hagi, milles nõudsid igakuist miinimumsuuruses elatist ning tagasiulatuvat elatist kahe kuu eest. Ema kandis laste ülalpidamiskulud alates 2023. a aprillist üksi. Lapsed kohtusid isaga keskmiselt alla seitsme päeva kuus.
Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Laste isa esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, rõhudes asjaolule, et laste elukorraldus on vahepeal muutunud ning üks lastest elab tema juures alaliselt. Millised olid Riigikohtu peamised seisukohad?
Elatist tuleb vähendada, kui laps viibib kohustatud vanema juures vähemalt seitse ööpäeva kuus kohtulahendi järgi
Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 sätestab järgmist. Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus selgitas, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata.
Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja. Kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised.
Kui laps elab püsivalt vanema juures, tuleb arvestada muutunud elukorraldust
Olukorras, kus laps elab püsivalt vanema juures, kellelt elatist nõutakse, on põhjendatud juhinduda muutunud faktilisest elukorraldusest. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus vanem, kes on last vahetult ülal pidanud, peab elatise maksmisega täitma ülalpidamiskohustust kahekordselt. See ei oleks kooskõlas seaduse mõttega.
Suhtluskorra määrus on siduv ka enne selle jõustumist
Vaidlusaluses asjas jättis ringkonnakohus elatisenõude lahendamisel arvestamata suhtluskorra määrusega. Ringkonnakohus põhjendas seda sellega, et suhtluskorra vaidlus on veel pooleli, kuivõrd selle peale on esitatud määruskaebused. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja seda tuleb täita sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta on määrus tehtud (TsMS § 5621 lg 3). Kohus võib määrata, et määrust tuleb osaliselt või täielikult täita alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui määruse jõustumisest. Kuivõrd maakohus ei määranud suhtluskorra määruses, et seda tuleb osaliselt või täielikult täita hilisemast ajast, tuli selles sätestatud suhtluskorraga elatisenõude lahendamisel arvestada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud vanema juures viibimise keskmise aja kindlaksmääramisel.
Elatise määramisel miinimumsummas ei pea lapse kulusid eraldi tõendama
Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Riigikohus kordas üle, et miinimumelatise nõudmisel ei ole vaja esitada konkreetseid kulutõendeid. Seadus eeldab, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kindlas määras raha (miinimumelatis). See välistab võimaluse, et elatisenõue jääb rahuldamata pelgalt kuludokumentide puudumise tõttu.
Riigikohtu seisukohad tugevdavad õigusselgust elatise määramisel. Elatise nõudmine lapsele peab lähtuma mitte formaalsest, vaid sisulisest analüüsist. Arvesse tuleb võtta, kus laps elab, kellega ta aega veedab ja kuidas see mõjutab mõlema vanema ülalpidamiskohustust.
Kas vajate õigusabi lapsele elatise nõudmisel?
Kui soovite sellel teemal õigusabi, on RAND Õigusbüroo valmis teid meeleldi aitama.
📞 Helista: +372 5558 2542
📩 Kirjuta: info@randlegal.ee
📋 Broneeri konsultatsioon: https://www.randlegal.ee/broneeri-aeg/