Lapse nimel tehingu tegemine – millal on vaja kohtu nõusolekut?

by

Lapse vara eest hoolitsemine on vanema kohustus

Vanema hooldusõigus sisaldab õigust ja kohustust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada seejuures lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Lapse nimel tehingu tegemine kuulub vanema hooldusõiguse hulka, kuid eeldab sageli teadlikku tegutsemist ning seadusest tulenevate piirangute arvestamist.

Millal ei tohi vanem tehingu tegemisel last esindada?

Lapse nimel tehingu tegemine on lubatud vaid teatud tingimustel. Vanemad ei tohi last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal perekonnaseaduse (PKS) § 180 kohaselt (PKS § 120 lg 6). Lisaks sätestab PKS § 131 lg 1, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

Kohtu nõusolek kinnisvaratehingute tegemiseks

PKS § 187 kohaselt ei tohi vanem ilma kohtu eelneva nõusolekuta:

  1. käsutada lapsele kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
  2. käsutada lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
  3. kohustuda tegema eelnevalt nimetatud punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;
  4. sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;
  5. anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja.

Muud olulised tehingud, mis nõuavad kohtu nõusolekut

PKS § 188 järgi ei või vanem lapse nimel kohtu eelneva nõusolekuta:

  1. teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
  2. loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
  3. sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
  4. anda rendile ettevõtet;
  5. omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
  6. sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist;
  7. võtta laenu;
  8. omandada ja võõrandada väärtpabereid;
  9. teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
  10. 10) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
  11. 11) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud PKS § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel.

Oluline on tähele panna, et kohtu nõusolek ei ole siiski vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel (PKS § 131 lg 2). Kui vanem loobub pärandist, siis eeldatakse, et ka lapse huvides on pärandist loobuda. Sellises olukorras ei vaja vanem kohtu nõusolekut pärandist loobumiseks.

Väärtpaberitehingute tegemine lapse nimel. Millal on vaja kohtu nõusolekut?

Üldreeglina nõuab lapse nimel tehingu tegemine, mis puudutab väärtpaberite ostmist ja müümist, kohtu luba (PKS § 188 lg 1 punkt 8). Siiski sätestab PKS § 188 lg 11 sellest olulise erandi. Kui vanem omandab väärtpabereid lapse nimel, kuid enda vahendite arvel, ei ole nende väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vaja kohtu nõusolekut tingimusel, et müügist saadu jääb eestkostetava omandisse. Seda kohaldatakse ka edasistele väärtpaberitehingutele müügist saadu arvel, mis on tehtud esimeses lauses nimetatud väärtpaberitega.

Eelnev tähendab, et kui lapse nimele omandatakse väärtpabereid vanema isiklikest rahalistest vahenditest, siis ei ole selleks vaja kohtu nõusolekut. See kehtib ka edaspidi vanema rahaliste vahendite arvelt omandatud väärtpaberite müügi suhtes. Kohtu nõusolek on vajalik vaid siis, kui lapsel on endal mingisugune raha, nt pärandi vastuvõtmisest tekkinud rahalised vahendid, ning vanem soovib sellest rahast lapsele väärtpabereid osta.

Üldine kohtu nõusolek tehingute tegemiseks

PKS § 188 lg 2 võimaldab kohtul anda üldise nõusoleku konkreetset liiki või kõigi tehingute tegemiseks. Seda on otstarbekas taotleda olukorras, kus tehinguid on palju ja ajakriitilisus oluline, nt väärtpaberitehingute tegemisel.

RAND Õigusbüroo esindas hiljuti klienti olukorras, kus taotlesime kohtult üldist nõusolekut lapse rahaliste vahendite arvelt väärtpaberitehingute tegemiseks. Eelnevalt taotlesime kohtult nõusolekut lapsele kuuluva korteri müügiks ning pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks. Selle tagajärjel laekus lapsele suurem summa rahalisi vahendeid.

Reeglina sätestab PKS § 130, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut. Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut (PKS § 186 lg 1). See tähendab, et lapse rahalisi vahendeid võib kasutada eelkõige lapse ülalpidamiseks. Ka sellest sätestab seadus teatava erandi. PKS § 186 lg 3 kohaselt võib kohus anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

Kohtule esitatud avalduses põhjendasime, et kuna laps oli juba 13-aastane ja tema vanemad piisavate majandusalaste teadmistega, siis viimaste aastate inflatsiooni arvestades ei ole mõistlik raha jätta vaid hoiusele. Vanemad on võimelised lapse rahalisi vahendeid väärtpaberitesse investeerides lapse vara väärtust kasvatama.

Riigikohtu seisukohad

Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus, leides, et lapse vara heaperemeheliku valitsemise põhimõttest tuleneb, et vanemad peavad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem kasu saamise teel suurendama (Riigikohtu 17.11.2015 määrus asjas nr 3-2-1-127-15, punkt 26). Seega põhjendasime ka meie, et lapse huvides on kanda pärandvara jagamise tulemusel saadavad rahalised vahendid lapse väärtpaberikontole. Väärtpaberitehingutest iseenesest ei teki lapsele kohustusi, vaid lapse nimele omandatakse vara. Raha ja väärtpabereid on lapse väärtpaberikontol ning kuuluvad lapsele.

Lisaks on Riigikohus 05.06.2012 otsuse nr 3-2-1-68-12 punktis 26 leidnud, et kui soovitakse lapse raha väärtpaberitesse paigutada ja tema nimel investeerimistehinguid teha (sh aeg-ajalt väärtpabereid müüa) on mõistlik taotleda kohtult üldist nõusolekut väärtpaberitehingute tegemiseks. Samuti selgitas kolleegium, et kohus peaks investeerimistehingute puhul eelistama üldise nõusoleku andmist.

Tänasel päeval ei ole tegelikult enam ka mõeldav, et vanem taotleks kohtult iga kord eraldi nõusolekut iga väärtpaberitehingu tegemiseks. See koormaks üleliigselt kohtusüsteemi ning ajaks, mil vanemad nõusoleku saavad, võivad tehingu aluseks olevad näitajad olla muutunud. Tehingu tegemine muutub nt 6-kuulise viivituse tõttu majanduslikult ebaotstarbekaks. Vaidlusaluses asjas ei saa kõrvale jätta, et meie kliendil olid piisavad majandus- ja investeerimisalased kogemused, mida kohtule ka põhjendasime.

Kohus nõustus meie seisukohtade ja põhjendutega ning rahuldas avalduse täielikult.

Kas vajate õigusabi lapse nimel tehingu tegemisel?

Kui soovite sellel teemal õigusabi, on RAND Õigusbüroo valmis teid meeleldi aitama.

📞 Helista: +372 5558 2542

📩 Kirjuta: info@randlegal.ee

📋 Broneeri konsultatsioon: https://www.randlegal.ee/broneeri-aeg/