Kui vanem tahab ainuotsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks

Käesolevas artiklis vaatame kohtupraktikat vaidlustes, kus üks vanem tahab ainuisikuliselt otsustada lapse perekonnanime muutmise üle. Riigikohtu 5. jaanuari 2022 lahend tsiviilasjas nr 2-21-233 Riigikohtu 5. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-233 sisaldab kokkuvõtet samas asjas ringkonnakohtu poolt tehtud otsustuse kohta, millega jäeti rahuldamata lapse ema avaldus lapse perekonnanime muutmiseks ainuotsustusõiguse saamiseks. Maakohus oli ema vastava … Read more

Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisest viimase kohtupraktika valguses

Kuigi oleme varasemalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise teemal artikli juba avaldanud, mis on kättesaadav siin, siis otsustasime viimase Riigikohtu praktika valguses ja meie enda praktikas esinenud vaidluste tõttu lühidalt üle selgitada, millal on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Tegemist ei ole nõudega, mida esitada vaid sellepärast, et üks vanem on perekonnast eraldi elama kolinud ning … Read more

Lepitusmenetluse ebaõnnestumine ja suhtluskorra sundtäitmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad … Read more

Kas vanem saab oma lapselt elatist nõuda?

Vanema õigus ülalpidamist saada Iseenesest on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 järgi ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamist on PKS § 96 esimese lause järgi kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § … Read more

Millal võib ühise hooldusõiguse lõpetada ja millal määrata kindlaks suhtluskorra?

Ühise hooldusõiguse olemus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lg 3 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Vanema hooldusõigus tähendab perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja … Read more