Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisest viimase kohtupraktika valguses

Kuigi oleme varasemalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise teemal artikli juba avaldanud, mis on kättesaadav siin, siis otsustasime viimase Riigikohtu praktika valguses ja meie enda praktikas esinenud vaidluste tõttu lühidalt üle selgitada, millal on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Tegemist ei ole nõudega, mida esitada vaid sellepärast, et üks vanem on perekonnast eraldi elama kolinud ning … Read more

Lepitusmenetluse ebaõnnestumine ja suhtluskorra sundtäitmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad … Read more

Millal on õigus lõpetada elatise maksmine ning kuidas vähendada elatise suurust?

Vastus küsimuse esimesele poolele on iseenesest lihtne – nagu varasemas artiklis selgitasime, siis ei pea üldjuhul elatist maksma, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga (link artiklile). Mida aga teha, kui elatis on juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ja asjaolud on kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud? Näiteks on elatis ühe vanema kasuks välja mõistetud, kuid laps viibib … Read more

Elatise nõudmine täisealisele lapsele – kui kaua ja mis summas?

Elatise nõudmine täisealisele lapsele on võimalik juhul, kui laps omandab haridust ja ei ole suuteline end ise täielikult ülal pidama. See ei ole enam vanema esitatav nõue, vaid täisealine laps saab elatist nõuda iseseisvalt. Käesolevas postituses selgitame, millistel tingimustel saab elatist nõuda, kui kaua on elatist võimalik saada ja kuidas määratakse elatise suurus. Millal saab … Read more

Kas vanem saab oma lapselt elatist nõuda?

Vanema õigus ülalpidamist saada Iseenesest on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 järgi ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamist on PKS § 96 esimese lause järgi kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § … Read more