Abielu lahutamine kohtus – millal ja kuidas?

Abielu lahutamine on üks keerukamaid ja emotsionaalsemaid protsesse inimese elus. Kui omavahelised suhted on lõplikult katkenud, võib abielu lahutamine olla järgmine mõistlik samm. Kui teine abikaasa keeldub abielu lahutamast, saab abielu lahutada kohtus. Kui seisate silmitsi lahutusega, võib professionaalne õigusabi aidata teil vältida tarbetuid vaidlusi ja viivitusi. Millal saab abielu Eesti kohtus lahutada? Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … Read more

Ühise hooldusõiguse lõpetamine või otsustusõiguse üleandmine?

Otsustusõiguse üleandmine ja selle õiguslik alus Otsutusõiguse üleandmine tähendab, et last puudutava olulise küsimuse lahendab üks vanem. Perekonnaseaduse (PKS) § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Kohus peab otsustama, kas last puudutava olulise küsimuse osas otsustusõiguse üleandmine, … Read more

Suhtluskorra muutmine – kas ja kuidas?

Suhtluskorra muutmise õiguslik alus TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hagita asjadele kohaldatakse hagimenetluse sätteid, … Read more

Millal jäetakse vanemate ühine hooldusõigus lõpetamata?

Mida vanemate ühine hooldusõigus tähendab? Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühine hooldusõigus tähendab kõige lihtsamas mõttes seda, et vanemad peavad lapsega seotud asju otsustama ühiselt. Vanemad peavad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles. Vanemad peavad silmas pidama lapse igakülgset heaolu. … Read more

Vanemale mittevaralise kahju hüvitamine, kui riik pole suutnud tagada sundtäidetava suhtluskorra täitmist

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-334 teinud 13. detsembril 2019 kohtuotsuse, milles mõistis Eesti Vabariigilt lapse isa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot põhjusel, et riik ei olnud suutnud piisavalt efektiivselt tagada lapse ja isa suhtes kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist. Oluline on märkida, et vaidlus puudutab vaid olukorda, kus vanemal oli juba olemas sundtäidetav lahend, … Read more