Sissemakseta osaühingu asutamise kaotamine

Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 136 teine lause sätestas, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 1401 nägi ette võimaluse asutada osaühing ilma sissemakset tegemata. Sisuliselt tähendas see, et osaühingu asutamisel tuli küll kokku leppida osakapitali suurus, mis pidi olema vähemalt 2500 eurot, kuid sisulise investeeringu tegemise aega oli võimalik … Read more

Muudatused üürilepingu regulatsioonis

Eluruumi üürileping sai 14. jaanuaril 2021 jõustunud muudatustega võlaõigusseaduses (VÕS) uue kuue. Muudatused olid vajalikud, kuna VÕS 15. peatükis sätestatud üürilepingu regulatsioon oli peaaegu 20 aastat püsinud muutumatult. Muudatuste eesmärk oli reguleerida üürileandjate ja üürnike omavahelisi suhteid veidi paindlikumalt. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu seletuskiri (232 SE) selgitab, et üürituru efektiivseks toimimiseks tuleb soodustada pikaajalisi … Read more

Täitemenetluse lõpetamine täitmise aegumise tõttu

2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 oluline muudatus. See nägi ette, et täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmise aegumine toimub 10 aasta lõppedes senise 30 aasta asemel. Tähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega aegus 5. aprillil … Read more

Mis on annak ja kes on annakusaaja?

Mis on annak? Pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib … Read more

Kuidas korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsuste puuduseid kõrvaldada või otsuseid muuta?

On üldteada, et tavapäraselt puuduvad korteriühistutes aktiivsed liikmed, kes on huvitatud sellest, mis kortermajas igal ajahetkel toimub. Ühest küljest võib seda näha positiivsena – ju pole probleeme, mis tingiksid enamuse osalemise üldkoosolekutel. Teisalt võib probleeme tekkida olukorras, kus nt 100+ korteriga majas jõuab esimesele koosolekule 25 korteriomanikku ning korduskoosolekule kõigest 15. Need 15 korteriomanikku võtavad … Read more