Telefonipettuse teel võetud laen võib jätta inimese olukorda, kus laenuandja nõuab temalt laenu, intresside ja viiviste tasumist, kuigi isik ise ei soovinud laenu võtta ja ei saanud sellest mingit kasu. Telefonipettused on viimastel aastatel muutunud järjest keerukamaks. Petturid esinevad sageli panga töötajate või politseinikena, veendes inimest, et tema pangakontol toimub kahtlane tegevus. Ohvrit juhendatakse paigaldama kaugjuhtimist võimaldav programm, sisestama Smart-ID PIN-koode või tegema muid toiminguid, mille tegelik eesmärk on vormistada tema nimel laene ja kanda raha petturitele.
Kas telefonipettuse teel võetud laen tuleb sellisel juhul tagasi maksta? Vähemalt Tartu Ringkonnakohtus on selles küsimuses välja kujunemas oluline praktika.
Kas telefonipettuse teel võetud laen tuleb tagasi maksta? Ringkonnakohus selgitas olulist põhimõtet
Tartu Ringkonnakohtu 27. mail 2026 tsiviilasjas nr 2-24-7231 tehtud kohtuotsuse asjaolude kohaselt võtsid petturid kannatanuga (kostja) ühendust ning väitsid end olevat Swedbank AS-I turvateenistusest. Kostjale teatati, et tema andmed on häkitud ja petturid üritavad tema nimel laene võtta. Kostja paigaldas oma seadmetesse kaugjuhtimist võimaldava programmi ja kinnitas Smart-ID abil erinevaid toiminguid. Kostjale helistas lisaks ka väidetav politseiuurija. Kostja uskus, et osaleb politsei erioperatsioonis, tal ei ole võimalust laenu vormistamist vältida ning laen saab makstud pangale tagasi petturite esitatud skeemi kaudu. Kostja uskus, et ta aitab tuvastada tegelikud petturid, kes soovivad kostja nimel laenu võtta ja raha saada. Tegelikkuses vormistati tema nimel laenuleping ning laenusumma kanti tema pangakontole. Petturite juhiste järgi kandis ta saadud raha edasi krüptorahasse, uskudes ekslikult, et sel viisil tagastatakse raha laenuandjatele. Kostja avalduse alusel algatati kriminaalmenetlus, mis lõpetati, kuna Politsei ja Piirivalveamet ei suutnud tuvastada kuriteo toimepanijat.
Laenuandja esitas umbes aasta jooksul pärast laenulepingu sõlmimist kohtule hagi, nõudes kostjalt laenu, intresside ja viiviste tasumist.
Kohtud jätsid hagi rahuldamata.
Miks jätsid kohtud laenuandja hagi rahuldamata?
Ringkonnakohus leidis, et kuigi laenuleping kandis kostja digitaalallkirja, ei tähenda see automaatselt, et inimene soovis laenulepingut sõlmida. Lepingu sõlmimiseks peab inimene tegema teadliku tahteavalduse. Antud juhul tõendas kostja, et ta tegutses pettuse mõju all ega saanud aru, et Smart-ID PIN-koode sisestades sõlmib ta tegelikult laenulepingut. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ega allkirjastanud laenulepingut. Kohtu hinnangul puudus tal tegelik soov võtta laenu või siduda end laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Seetõttu ei olnud poolte vahel kehtivat laenulepingut tekkinud. Kostja ei algatanud ise autentimis- ja allkirjastamistoiminguid, vaid talle üksnes saadeti koodid, mille kostja Smart-ID-s PIN 1 ja PIN 2 abil kinnitas. Kostjal ei olnud seega ettekujutust nende toimingute sisust, mille kostja Smart-ID-s PIN 1 ja PIN 2 abil kinnitas, vaid ta lähtus selles osas talle petturite loodud kujutuspildist.
Kuna kostja ei ole avaldanud hagejaga laenulepingu sõlmimiseks tahet, ei ole hageja nõude esmane eeldus, s.o hageja ja kostja vahelise lepingu olemasolu, täidetud. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist.
Samasugusele järeldusele jõudis Tartu Ringkonnakohus ka 29. aprilli 2026 otsuses tsiviilasjas nr 2-24-114795. Kusjuures selles lahendis rõhutas kohus, et ei saa välistada, et vastutustundliku laenamise põhimõtte igakülgne järgimine hageja poolt oleks aidanud pettuse teel laenulepingu sõlmimist kostja nimel ära hoida. Kostja nimel edastatud laenutaotluse käsitlus toimus 25 minutit, mis ei pruukinud olla piisav aeg kõigi seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis hageja talle esitatud teabe kontrollimiseks mõistliku pingutuse tegemata ja soodustas sellega pettuse teel laenulepingu sõlmimist.
Kas PIN-koodide sisestamine tähendab alati nõusolekut?
Laenuandja väitis kohtus, et inimene sisestas PIN-koode teadlikult ning oleks pidanud aru saama, et tegemist võib olla pettusega.
Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud.
Kohus leidis, et olukorras, kus inimene tegutseb petturite loodud eksliku ettekujutuse alusel, ei saa tema tegevust pidada teadlikuks tahteavalduseks. Kuna kostja oli isikusamasuse tuvastamise ajal pettuse mõju all, siis ei saa järeldada, et ta oleks andnud petturitele volituse tema nimel laenulepinguid sõlmida. Juhul kui hagejalt peteti PIN-koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandale isikule vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal oleks olnud tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus.
Kas kriminaalasja materjale võib tsiviilasjas kasutada?
Kohtud rõhutasid, et kriminaalmenetluses kogutud materjalid võivad olla tsiviilkohtumenetluses dokumentaalseteks tõenditeks. See kehtib ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse põhjusel, et petturit ei õnnestu tuvastada. Kohtud kinnitasid, et kriminaalasja lõpetamise määrus, millega menetlus lõpetatakse otstarbekuse tõttu (süüdlast pole võimalik tabada mõistlike ressurssidega), on piisav tõend, mille alusel tuvastada, et kostjalt saadi Smart-ID koodid pettuse teel ning kostja ei andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult, et nende abil tehinguid tehtaks. Olukorras, kus politsei ja prokuratuur ei suuda kostjat petnud isikut kindlaks teha ega leida, ei saa seda nõuda eraisikust kostjalt.
Mida tähendavad need kohtuotsused telefonipettuse ohvrite jaoks?
Oluline on rõhutada, et ülalviidatud kohtuotsused ei tähenda, et iga telefonipettuse teel võetud laen on automaatselt tühine. Iga juhtumit hinnatakse eraldi ning otsustava tähtsusega on konkreetse juhtumi asjaolud ja tõendid. Seetõttu on telefonipettuse ohvril oluline säilitada kogu võimalik tõendusmaterjal. Sellised tõendid võivad olla pangakonto väljavõtted, suhtlus petturitega, politseile antud ütlused ning kriminaalmenetluse materjalid. Need võivad hilisemas tsiviilvaidluses olla määrava tähtsusega.
Oluline on seega hinnata kõiki tõendeid kogumis, mitte üksnes kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
Võta ühendust meie juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Võta meiega ühendust juba täna.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.