Võlaõigusseadus (VÕS) võimaldab kinkelepingust taganeda enne (VÕS § 267) ja pärast (VÕS § 268) täitmist. Käesolev artikkel selgitab kinnistu kinkelepingust taganemist pärast täitmist, st kui kingitud ese on juba üle antud ja kinkeleping täidetud. Samuti vaatame lühidalt, millisel alusel ja kuidas esindasime edukalt klienti kinkelepingust taganemise vaidluses.
Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui täidetud on mõni järgnev taganemise materiaalne eeldus. Taganemise materiaalsete aluste olemasolu peab sellisel juhul tõendama kinkija.
Kuigi kinkelepingu sõlmimise ajal on tavapäraselt poolte vahel lähedased suhted, siis sellised suhted võivad aja jooksul märkimisväärselt muutuda. Seetõttu on äärmiselt oluline sätestada kinkelepingus võimalikud kingisaaja koormised ja kohustused VÕS § 265 järgi.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Eelneva tõttu, kui kinkelepingu esemeks on kinnisasi, peavad kokkulepped koormiste või kohustuste kohta sisalduma samuti notariaalses lepingus.
Kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused
VÕS § 270 lg 1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.
Seega ei ole kinkijale tegelikult taganemiseks väga palju aega antud. RAND Õigusbüroo soovitab alati kinkelepingust taganemisele strateegiliselt läheneda. See tähendab, et ühe aasta jooksul peab koguma tõendeid taganemise põhjendatuse tõendamiseks või asuma tõendeid tekitama. Samuti on mõistlik proovida selle aja jooksul saavutada kohtuvälist kokkulepet kingisaaja poolt kinnistu vabatahtlikuks tagastamiseks. Ainuüksi need toimingud võivad võtta mitmeid kuid aega.
Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kuna lepingust taganemise avaldusele ei ole vorminõuet ette nähtud, siis võib notariaalsest kinkelepingust taganeda ka lihtkirjaliku avaldusega (Riigikohtu 04.04.2011 otsus asjas nr 3-2-1-8-11, punkt 13). Sellegipoolest soovitame tulevaste võimalike vaidluste vältimiseks kinnistu kinkelepingust taganemise avaldus notariaalselt tõestada.
Kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused
Kinkelepingust taganemine VÕS § 267 punkti 1 järgi
VÕS § 267 punkt 1 võimaldab kinkijal kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
Jämeda käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist. Arvestama peab kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Jäme tänamatus võib olla näiteks kingisaaja korduvad ründed kinkija lapse vastu. Need omakorda võivad tähendada jämedat tänamatust kinkija vastu (Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 27). Kinkija lähedasele isikule kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teona (Riigikohtu 22. veebruari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 16).
Samas on kohtupraktikas leitud, et ebaviisakas väljenduslaad, negatiivsed sõnad ja hääle tõstmine, mis ei ole kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamine kinkija suhtes, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena (vt Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-14197, p 8). Seega ei saa jämedaks tänamatuseks pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat, emotsionaalsemat või närvilisemat suhtlemisstiili (Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13695, p 10.10).
Samuti ei ole ainuüksi poolte isiklike lähedaste suhete lõppemine kingisaaja jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõistes (Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2019 otsus tsiviilasjas p 2-18-13412, p 9).
Alusetu kuriteokaebuse esitamine kinkija suhtes on käsitletav samuti jämeda tänamatusena ning heade kommete vastase käitumisena, kuna tegemist ei ole eetilise käitumisega (Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9756, p 44).
Kinkelepingust taganemine VÕS § 267 punkti 2 järgi
VÕS § 267 punkt 2 võimaldab kinkijal kinkelepingust taganeda, kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.
VÕS § 267 punkt 2 juhtumiks on näiteks olukord, kus kinkija ei saa seaduses sätestatud miinimummääras elatist tasuda, kuna tal puuduvad selleks majanduslikud võimalused. Kinkija tervise oluline ja järsk halvenemine ning sellega seonduv ülalpidamisvajaduse tekkimine või suurenemine võiksid põhimõtteliselt samuti anda aluse lepingust taganemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-9038, p 30).
Kinkelepingust taganemisel pärast selle täitmist põhjusel, et kingisaaja ei ole enam võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, võib kingisaaja taganemise õiguse teostamist takistada sellega, et tasub ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani elurendise maksmisele ettenähtud korras (VÕS § 571), mille tulemusel kaotab taganemisavaldus tagasiulatuva jõu.
Kinkelepingust taganemine VÕS § 267 punkti 3 järgi
VÕS § 267 punkt 3 võimaldab kinkijal kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Tavaliselt on kinkelepingu sõlmimise eelduseks kinkijale isikliku kasutusõiguse tagamine kinnisasjale. Isiklikku kasutusõigust saab tagada kandega kinnistusraamatus või pooltevahelise kokkuleppega, mille kohaselt kinkija võib jätkuvalt kinnisasja kasutada. Kui kingisaaja jätab nimetatud õiguse tagamata, on kinkijal õigus taganemisel tugineda just nimetatud punktile.
Riigikohus lahendas 30.10.2023 otsusega vaidlust tsiviilasjas nr 2-19-13412, kus pooled vaidlesid selle üle, kas kinkija on põhjendatult kinkelepingust taganenud. Näiteks väitis kinkija, et kingisaaja ei hoolitsenud tema eest, kuigi see oli kinkelepingu tingimus VÕS § 267 punkti 3 järgi. Kohtud tuvastasid, et tegelikult ei olnud pooled sellist tingimust kinkelepingus kokku leppinud.
Seega on kingisaaja kohustus kinkija eest hoolitseda tingimus, mille võib notariaalsesse kinkelepingusse lisada. Sellisel juhul on kingisaajal kohustus seda tingimust ka täita. Samuti võib kinkelepingusse lisada tingimuse selle kohta, et kingisaajal on kohustus kinkijat külastada. Sellised tingimused peavad olema sõnastatud siiski piisavalt konkreetselt, et nende täitmise kohustust ei oleks võimalik liiga laialt või erinevalt tõlgendada. Näiteks on piisavalt konkreetne tingimus kinkija kohustus külastada kingisaajat igakuiselt vähemalt korra kuus ja kolme järjestikuse tunni vältel. Lisaks tuleb läbi mõelda, kuidas selliseid külastusi vajadusel tagantjärgi tõendada. Sõltuvalt pooltevahelistest suhetest võivad kinkelepingus sätestatud koormatised ja kohustused olla igal üksikjuhtumil väga erinevad.
VÕS § 267 punkti 3 järgi ei pea kinkija taganemisel andma kingisaajale täiendavat tähtaega. Kingisaaja võib taganeda lepingust alates koormise või kohustuse täitmata jätmisest teadasaamisest või ajast, mil ta pidi rikkumisest teada saama. See on põhjendatud ka seetõttu, et VÕS § 270 lg 1 sätestab taganemise ajalise piirangu.
Kinkelepingust taganemine kliendi näitel
RAND Õigusbüroo esindas kinkijat vaidluses, kus pooled olid sõlminud kinnistu kinkelepingu 2005. aastal. Kinkijale seati kinnistul asuva elamu kasutamiseks isiklik kasutusõigus. Kinkelepingus olid märgitud kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised. Samuti oli lepingus kokku lepitud, et kingisaaja on kohustatud kasutusõiguse eset (vähemalt elamut) omal kulul korras hoidma ja selle tavaliseks korrashoiuks vajalikke parendusi ning uuendusi tegema.
Esimesed 10 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist said pooled omavahel läbi. Viimased 10 aastat aga kingisaaja sisuliselt enam kinkijaga ei suhelnud. Kingisaaja ei vastanud kinkija telefonikõnedele ega käinud kinkijal külas. Elamu ja muud kinnistul asuvad hooned lagunesid. Kinkija ei saanud enam kinnistul asuvast kaevust vett, elamu küttekehad olid juba kriitilises seisus ning varsti tuleohtlikud. Kinkija edastas kingisaajale kirjaliku pöördumise, kus palus täita kinnistu korrashoiukohustust, millest kingisaaja keeldus.
RAND Õigusbüroo tegi kinkija nimel ja ülesandel kingisaajale ettepaneku kinkelepingu tagasitäitmiseks ja kinnistu vabatahtlikuks tagastamiseks. Tuginesime sellele, et kingisaaja ei ole täitnud oma kinkelepingust tulenevaid koormatisi ja kohustusi VÕS § 267 punkti 3 järgi. Põhjendasime lisaks, et kui elamut ei ole võimalik elamiseks kasutada, siis võib jõuda järeldusele, et kingisaaja on rikkunud ka kohustust tagada kinkijale õigus teostada elamu kasutust isikliku kasutusõiguse järgi.
Pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele ning kingisaaja tagastas kinnistu kinkijale.
Kas vajate õigusabi kinkelepingust taganemisel?
Kui soovite sellel teemal õigusabi, on RAND Õigusbüroo valmis teid meeleldi aitama.
📞 Helista: +372 5558 2542
📩 Kirjuta: info@randlegal.ee
📋 Broneeri konsultatsioon: https://www.randlegal.ee/broneeri-aeg/