Tagasiulatuv elatis – millal seda nõuda?

Tagasiulatuv elatis on teema, mis tekitab palju küsimusi olukorras, kus teine vanem ei ole lapse ülalpidamisse panustanud. Sageli küsitakse, kas elatist saab nõuda tagasiulatuvalt ja millistel tingimustel see võimalik on. Käesolevas artiklis selgitame, kuidas toimib elatise nõudmine tagasiulatuvalt, millised on seadusest tulenevad piirangud ning mida arvestab kohus sellise nõude lahendamisel. Kas elatise nõudmine tagasiulatuvalt on … Read more

Elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel

Elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel on üha sagedasem küsimus paljude perede jaoks. Erilist tähelepanu nõuab olukord, kus laps veedab osa ajast teise vanema juures. Kas see asjaolu vähendab elatist ning kui jah, siis millisel määral? Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktika on selles küsimuses viimastel aastatel pakkunud selged juhised, mis aitavad mõista, millal on elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel … Read more

Kuidas elatist arvutada?

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtib Eestis alaealisele lapsele elatise arvutamiseks uus kord, mis on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 101. Kui soovid teada kuidas elatist arvutada, pead arvestama, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. Uus süsteem arvestab iga lapse ja pere eripärasid ning ei kasuta enam ühtset … Read more

Elatise nõudmine lapsele – millal kohtusse pöörduda?

Lapsele elatise nõudmine kohtu kaudu on oluline õiguslik samms, kui vanemad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda või kui üks vanematest ei täida oma ülalpidamiskohustust. Lapse ülalpidamiskohustust reguleerib perekonnaseadus (PKS). Alljärgnevalt on välja toodud peamised olukorrad ja asjaolud, millal kohtusse pöördumine on asjakohane. Kohtusse pöördumine tagab, et lapse vajadused on täidetud ning vanemate kohustused selgelt määratletud. … Read more

Vanavanema elatise tasumise kohustus alaealisele lapsele

Ülalpidamise andmise kohustuse järjekord Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes (PKS § 96 lg 2). Lähema astme sugulane annab PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Seetõttu peavad alaealist last … Read more