Lapsele elatise nõudmine kohtu kaudu on oluline õiguslik samms, kui vanemad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda või kui üks vanematest ei täida oma ülalpidamiskohustust. Lapse ülalpidamiskohustust reguleerib perekonnaseadus (PKS). Alljärgnevalt on välja toodud peamised olukorrad ja asjaolud, millal kohtusse pöördumine on asjakohane. Kohtusse pöördumine tagab, et lapse vajadused on täidetud ning vanemate kohustused selgelt määratletud. Kohtulahend on õiguslikult siduv, tagab õiguskindluse ning vajadusel on võimalik kohtulahendit täitemenetluse raames täita.
Millal on kohtusse pöördumine vajalik?
I. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele.
See on kõige levinum põhjus kohtusse pöördumiseks. Kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida elatise suuruses, maksmise korras või üldse selle maksmises, on kohus ainus lahendus.
II. Kui üks vanematest keeldub elatist maksmast või teeb seda ebapiisavalt.
Kui kohustatud vanem ei maksa elatist üldse, maksab seda ebaregulaarselt või summas, mis on alla seaduses sätestatud miinimumi, on alaealisel lapsel (läbi oma esindaja) õigus pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Elatise nõudmine kohtus aitab vältida olukorda, kus lapse ülalpidamine sõltub vanemate vabatahtlikest maksetest. Elatise väljamõistmine tagab lapsele stabiilse rahalise toetuse.
III. Elatise võlgnevuse sissenõudmiseks.
Kui elatis on jäänud maksmata varasemate perioodide eest, saab kohtu kaudu nõuda võlgnevuse väljamõistmist. PKS § 108 järgi saab elatist tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
IV. Elatise suuruse muutmiseks.
Elatise suuruse muutmine võib olla vajalik, kui pärast varasema kokkuleppe või kohtuotsuse tegemist on muutunud asjaolud, mis mõjutavad lapse ülalpidamist. Sellised olukorrad võivad olla:
- vanema sissetuleku või varalise seisundi muutus
- muutused vanema töövõimes
- kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine
- lapse vajaduste suurenemine (nt tervisekulud, hariduskulud, huviringid)
PKS § 459 võimaldab nõuda kohtuotsuse muutmist, kui asjaolud on oluliselt muutunud.
V. Täiskasvanud lapsele elatise nõudmine
Oluline on teada, et elatise nõudmine ei lõpe automaatselt lapse täisealiseks saamisel. Täiskasvanud lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist juhul, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kui ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Täisealine laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei pruugi kehtida alaealistele lastele sätestatud miinimummäär.
Elatise nõudmine – millega kohus elatise väljamõistmisel arvestab?
Kohtud võtavad elatise suuruse määramisel arvesse mitmeid olulisi tegureid. Toome mõned neist esile alljärgnevalt.
Lapse vajadused ja tavaline elulaad.
Elatise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lõiked 1 ja 2).
Vanemate varaline seisund ja sissetulekud.
Mõlemad vanemad peavad last ülal pidama vastavalt oma sissetulekutele ja varalisele seisundile (PKS § 105 lg 3). Vanemal on kohustus hankida vajalikud vahendid enda ja lapse ülalpidamiseks. Vanem ei vabane sellest kohustusest ainuüksi seetõttu, et tal puudub sissetulek või see on väike (Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus asjas nr 2-16-2343/41, punkt 13).
Minimaalne elatise määr.
Alates 01.01.2022 arvutatakse elatis baassumma põhjal, millele lisandub kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lõiked 3-5). Arvestatakse ka mastaabisäästu, kui peres on mitu last (PKS § 101 lg 7). Tutvu elatiskalkulaatoriga siin.
Lapsega koos veedetud aeg.
Kui laps veedab olulise osa ajast kummagi vanema juures, eeldatakse, et mõlemad vanemad katavad lapse vajadused vahetult. Alates 01.01.2022 mõjutab kohustatud vanema juures veedetud aeg elatise suurust otseselt. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt. Seda sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus asjas nr 2-19-19160/42, punkt 14.6).
Milline menetluskord elatise väljamõistmiseks sobib?
Maksekäsu kiirmenetlus sobib lihtsamate ja vaidlusaluseta nõuete puhul. Kui kostja esitab vastuväite, läheb asi edasi hagimenetlusse. Oluline on tähele panna, et maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt (TsMS § 491 lg 1). Kui asi antakse üle hagimenetlusse, siis seal on võimalik esitada nõue ka tagasiulatuvalt.
Hagimenetluses lahendatakse maksekäsu kiirmenetlusest tulnud nõudeid või kui elatist on otsustatud koheselt hagimenetluses nõuda. Perekonnaasjades on kohtul aktiivsem roll tõendite kogumisel (uurimispõhimõte), kuid pooltel on endiselt kohustus esitada asjaolusid ja tõendeid.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Vaata meie kontaktandmeid ja võta ühendust juba täna.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud otse interneti kaudu. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.