Kui lapsevanem ei maksa lapsele elatist või ei täida oma ülalpidamiskohustust, ei pea teine vanem jääma üksi lapse ülalpidamise kulusid kandma. Sellises olukorras võib riik maksta lapsele elatisabi. Toetuse eesmärk on tagada lapse igapäevane toimetulek ajal, mil elatise saamine teiselt vanemalt on takistatud.
Elatisabist oleme varasemalt rääkinud artiklis “Elatise nõudmine lapsele – millal kohtusse pöörduda?”.
Käesolevas artiklis selgitame, mis on elatisabi, kellel on sellele õigus ja kuidas seda taotleda.
Mis on elatisabi?
Elatisabi on riigi makstav toetus lapse ülalpidamiseks juhul, kui ülalpidamiskohustusega vanem ei maksa lapsele elatist. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 47 lg 1 kohaselt võib elatisabi maksta kohtumenetluse ajal, täitemenetluse ajal või pankrotimenetluse ajal. Kohtumenetlusaegse elatisabi eesmärk on seejuures tagada lapse ülalpidamine ajal, mil last üksinda kasvatav vanem on alustanud kohtumenetlust elatise väljanõudmiseks. Täitemenetlusaegse riigipoolse abi eesmärk on kindlustada lapse ülalpidamine olukorras, kus lapse kasuks on olemas jõustunud kohtuotsus, kuid täitemenetlus ei ole elatise sissenõudmisel andnud soovitud tulemusi.
Kellel on õigus elatisabi saada?
PHS § 48 lg 1 sätestab, et riigipoolset toetust saama õigustatud isik on:
- alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust;
- laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
PHS § 48 lõikega 2 sätestatakse, et toetust ei maksta, kui ülalpidamiskohustust täidab perekonnaseaduse (PKS) § 106 alusel teine isik. Selle sätte eesmärk on vältida olukorda, kus elatist maksavad samaaegselt asenduskohustusena näiteks lapse vanavanemad ja riik toetusena.
Kuidas taotleda elatisabi kohtumenetluse ajal?
PHS § 49 lg 1 sätestab, et kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust PKS § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses. PHS § 49 lg 2 seab elatisabi saamise tingimuseks kohtumenetluse algatamise lapse ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Kusjuures seadus sätestab selgelt, et kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks peab taotlema just elatise väljamõistmist, mitte elatise suuruse muutmist.
Elatisenõuet saab kohtus maksma panna kahel viisil: hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses. Juhul kui abi taotleja otsustab maksekäsu kiirmenetluse kasuks siis sellisel juhul piisab abi saamise tingimuse täitmiseks makseettepaneku tegemisest kohtu poolt. Hagimenetluses on võimalik nõuda, et kohus kohustaks võlgnikku lapsele menetluse ajal elatist maksma (hagi tagamise määrus).
PHS § 49 lg 4 kohaselt kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.
Kui kohus on vastava määruse teinud (makseettepanek või hagi tagamise määrus), siis kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile (PHS § 51 lg 1).
Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates (PHS § 52 lg 1).
Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses (PHS § 53 lg 1).
Kui suur on kohtumenetlusaegne elatisabi?
Käesoleva artikli koostamise ajal on kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele 200 eurot kalendrikuus (PHS § 49 lg 3).
Kohtumenetlusaegset toetust makstakse 150 päeva eest makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
Kuidas saada riigipoolset abi täitemenetluse ajal?
Kui kohus on juba elatise välja mõistnud, kuid võlgnik siiski ei maksa, tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument, millega elatis on välja mõistetud (PHS § 50 lg 1). Tegemist peab olema kohtulahendiga või kohtulahendiga võrdsustatud dokumendiga. Seejuures ei saa täitedokumendiks olla näiteks notariaalselt kinnitatud elatise maksmise kokkulepe, kuna tegemist on võlaõigusliku lepinguga, mille vanemad ise omavahel kokku lepivad.
PHS § 50 lg 2 sätestab täitemenetlusaegse elatisabi maksmise tingimuse, mille kohaselt peab elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest olema möödunud üks kuu, pärast mida on tekkinud võlgnevus.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu (PHS § 51 lg 2). Sellise lahenduse puhul ei pea isik eraldi Sotsiaalkindlustusametisse pöörduma, kuna kohtutäitur edastab tema taotluse ise edasi.
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele järgneval kuul (PHS § 53 lg 2).
Kui palju maksab riik täitemenetluse ajal?
Käesoleva artikli koostamise ajal on täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa (PHS § 50 lg 1).
Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus (PHS § 50 lg 3). Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus (PHS § 50 lg 4).
Toetuse taotlemine pankrotimenetluse ajal
Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust (PHS § 501 lg 1).
Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest (PHS § 51 lg 5).
Kui isikut ei ole PHS § 51 lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab abi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile (PHS § 51 lg 6).
Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest (PHS § 52 lg 11).
Pankrotimenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul eelnevale kuule vastavas elatisabi suuruses (PHS § 53 lg 3).
Kui suur on toetus pankrotimenetluse ajal?
Käesoleva artikli koostamise ajal on pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
Millised kohustused on toetuse saajal?
Toetuse saajal on peamiselt teatamiskohustus. Taotleja on kohustatud viivitamata teavitama Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada elatisabi maksmist (PHS § 55 lg 1). Eelkõige on sellised asjaolud:
- hagi tagamise määruse tühistamine;
- kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega;
- lapse kasvatamise lõpetamine;
- võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma;
- ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on toetuse maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised;
- elatise maksmise alusdokumendi muutmine;
- välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.
Täitemenetlusaegse elatisabi saaja on punktides 3-7 sätestatud asjaoludest samuti kohustatud viivitamata teavitama kohtutäiturit (PHS § 55 lg 2).
Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatatama punktides 3-6 nimetatud asjaoludest, mis mõjutavad toetuse maksmist.
Teatamiskohustuse rikkumine võib kaasa tuua alusetult saadud toetuse tagasinõude abi saaja vastu.
Kas riik nõuab hiljem elatisabi võlgnikult tagasi?
Jah.
Kui riik maksab lapsele elatisabi, läheb vastavas ulatuses nõue üle riigile. See tähendab, et hiljem võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda väljamakstud summad sisse elatist võlgu olevalt vanemalt. Seetõttu tuleb arvestada, et vanem, kes elatist ei maksa, ei vabane oma kohustusest üksnes seetõttu, et lapsele maksab ajutiselt toetust riik.
Täpsemat teavet toetuse tingimuste, vajalike dokumentide ja taotluse esitamise võimaluste kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Võta meiega ühendust juba täna. Meie perekonnaõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.