Elatise nõudmine vanavanematelt on võimalik üksnes erandlikel juhtudel. Kuigi lapse ülalpidamise kohustus lasub eelkõige tema vanematel, võib teatud olukordades tekkida kohustus anda ülalpidamist ka lapse vanavanematel. Millal saab laps nõuda elatist vanavanematelt ning milliseid asjaolusid kohus sellise nõude lahendamisel hindab?
Kas vanavanemad on kohustatud lapselast ülal pidama?
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Samas kehtib põhimõte, et lähem sugulane peab andma ülalpidamist enne kaugemat sugulast (PKS § 105 lg 2). Seetõttu peavad last ülal pidama eelkõige tema vanemad ning vanavanemate kohustus tekib üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel
Millal on elatise nõudmine vanavanematelt võimalik?
Riigikohus on 19. oktoobri 2011 kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanematel võib oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida PKS § 106 lg 2 alusel (punkt 17). PKS § 106 lg 2 esimene lause sätestab, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
Eelnev tähendab, et isikul tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud isik ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud (viidatud lahend nr 3-2-1-75-11, punkt 18).
Kas vanavanem võib hiljem raha vanemalt tagasi nõuda?
Jah.
PKS § 106 lg 2 sätestab, et esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
Praktikas tähendab see seda, et kui vanavanem on oma lapselast (enda lapse eest) ülal pidanud, tekib tal tagasinõudeõigus omaenda lapse (ehk kohustust rikkunud vanema) vastu. Kui võlgnikust vanema majanduslik olukord tulevikus paraneb (nt vabaneb vanglast ja asub tööle), saab vanavanem makstud summad temalt tagasi nõuda.
Kuidas hindab kohus vanavanemate maksevõimet?
Olukorras, kus lapselaps esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu põhjusel, et täitemenetlus ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 järgi.
Kuigi vanavanematel tekib asenduskohustus, on nende olukord oluliselt kaitstum kui lapse vanematel. Nimelt sätestab PKS § 102 lg 2, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanavanemad seevastu on kohustatud andma ülalpidamist vaid juhul, kui nad on selleks võimelised oma tavalist ülalpidamist kahjustamata (PKS § 102 lg 1). PKS § 102 lg 2 on suunatud spetsiifiliselt vanematele ja nende kõrgendatud hoolsuskohustusele, mida vanavanematelt samas mahus nõuda ei saa.
Seega hindavad kohtud vanavanematelt elatise väljamõistmisel väga kriitiliselt nende pensioni suurust ja elamiskulusid. Näiteks leidis Tallinna Ringkonnakohus 6. veebruari 2026 otsuses asjas nr 2-23-13381, et vaidlusaluses asjas leidis tuvastamist, et kogu vanavanema sissetulek koos elukaaslase pakutud abiga kulub ära ja tal ei jätku raha lapselapse ees oleva asenduskohustuse täitmiseks. Seega jäeti rahuldamata lapselapse hagi vanavanema vastu asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks.
Samas mõistis Tartu Ringkonnakohus 15. jaanuari 2021 otsusega asjas nr 2-20-9162 vanavanemalt välja elatise lapselapse kasuks 50 eurot kuus. Kohus selgitas, et vanavanemalt väljamõistetav elatis ei pea katma kogu elatist, mida peab tasuma kohustatud vanem kehtiva kohtuotsuse alusel. Vanavanem annab elatist asenduskohustuse korras, arvestades tema varalist olukorda ning see ei tohi kahjustada vanavanema enda tavalist ülalpidamist.
Seega isegi kui vanavanematel tekib asenduskohustus, ei tähenda see automaatselt elatise väljamõistmist soovitud summas. Kohus hindab alati vanavanemate majanduslikku olukorda ning nende kohustus ei tohi kahjustada nende enda tavapärast ülalpidamist.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kui soovid hinnata, kas elatise nõudmine vanavanematelt võimalik või vastupidi, kas vanavanemal on võimalik sellisele nõudele edukalt vastu vaielda, siis Võta meiega ühendust juba täna. Meie perekonnaõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.