Elatise vähendamine on võimalik nii elatise esialgsel väljamõistmisel kui ka pärast seda, kui kohus on juba elatise välja mõistnud. Praktikas tekivad vaidlused sageli olukorras, kus vanema sissetulek väheneb, vanemale sünnivad uued lapsed või laps viibib rohkem kohustatud vanema juures.
Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 esimene lause sätestab üldreegli, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga. Kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
Käesolevas artiklis selgitame, millal on võimalik alaealisele lapsele makstava elatise suurust vähendada.
Mis alusel on elatise vähendamine põhjendatud?
Alates 1. jaanuarist 2022 arvutatakse elatist seaduses sätestatud valemi alusel (PKS § 101). Elatise arvutamise aluseks on baassumma, millele lisandub osa keskmisest brutopalgast ning millest arvestatakse maha seaduses ette nähtud vähendused.
Elatise vähendamise üldised alused võivad olla järgmised:
- vanema varaline seisund on halb;
- vanem on osaliselt või täielikult töövõimetu;
- vanemal on teised lapsed;
- mastaabisääst;
- laps viibib märkimisväärse osa ajast elatist maksva vanema juures;
- lapse eest makstakse riiklikke peretoetusi.
Riiklike peretoetuste arvestamine
PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Tegemist on automaatse vähendamisega, mida kohus peab arvesse võtma.
Lapse viibimisaeg kohustatud vanema juures
PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
Kui laps elab mõlema vanema juures sisuliselt võrdselt, võib elatise maksmise kohustus üldse ära langeda. Kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, jagatakse lapse kulud pooleks ja elatist makstakse vaid siis, kui vanemate sissetulekud või lapsele tehtavad kulutused on ebavõrdsed. Selleks sätestab võimaluse PKS § 102 lg 3, mis ütleb, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
Mastaabisääst
PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Vanema töövõimetus või halb majanduslik olukord
Siin tuleb mängu PKS § 102 lg 2, mis võimaldab kohtul vähendada elatist, kui selleks esineb mõjuv põhjus.
Seejuures ei piisa ajutisest töötusest või ajutistest rahalistest raskustest. Kohus hindab alati, kas vanem on teinud kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks. Sissetuleku vähenemine peab olema objektiivne ja püsiv, et õigustada elatise vähendamist. Näiteks võib selline püsiv objektiivne olukord olla vanema osaline või täielik töövõimetus. Samuti vanema raske haigus ning olukord, kus vanema enda esmased vajadused jääksid katmata.
Näiteks on Riigikohtu praktikas leitud, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (Riigikohtu 13. aprilli 2016 kohtuotsus asjas nr 3-2-1-17-16, punkt 11).
Riigikohus on lisaks leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (viidatud lahend nr 3-2-1-17-16, punkt 14).
Teiste ülalpeetavate olemasolu
PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus elatist vähendada, kui vastasel juhul satuksid teised lapsed varaliselt halvemasse olukorda kui elatist saav laps.
Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb teiste laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada mõlema vanema panust laste ülalpidamisse (viidatud lahend nr 3-2-1-17-16, punktid 11 ja 12).
Elatise arvutamisest ja vähendamise alustest oleme kirjutanud ka artiklis “Kuidas elatist arvutada?”.
Elatise vähendamine pärast selle väljamõistmist
Elatise vähendamine pärast selle väljamõistmist on eelkõige võimalik juhul, kui pärast kohtulahendi tegemist on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel elatis algselt välja mõisteti. Juba välja mõistetud elatist ei saa muuta lihtsalt vanema soovil. Jõustunud kohtulahendi muutmiseks tuleb esitada kohtusse hagi elatise suuruse muutmiseks.
Kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459. Selle kohaselt võib vanem esitada uue hagi, kui pärast varasema otsuse tegemist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ja need asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kui vanem jättis esialgses menetluses oma vastuväited esitamata, ei anna see hiljem automaatselt alust elatise vähendamiseks.
Elatise vähendamine pärast elatise väljamõistmist võib olla põhjendatud näiteks siis, kui:
- vanema rahaline seis on vahepeal halvenenud, nt on vanem jäänud vahepeal osaliselt või täielikult töövõimetuks;
- vanemale on sündinud uus laps/uued lapsed;
- laps on hakanud veetma oluliselt rohkem aega kohustatud vanema juures. Sellest saad lähemalt lugeda meie artiklist “Elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel”;
- muutunud on elatise arvutamise õiguslik regulatsioon. Sellest saad lähemalt lugeda meie artiklist “Kuidas elatist arvutada?”.
TsMS § 459 järgi saab kohtulahendiga väljamõistetud elatist muuta alates uue hagi esitamisest. See tähendab, et kuni hagi esitamiseni tuleb elatist tasuda varasema kohtulahendi järgi. Erandina võib tagasiulatuv vähendamine olla võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu. Seda näiteks olukorras, kus laps on pikemat aega elanud kohustatud vanema juures ning vanem on last vahetult ülal pidanud.
Elatise vähendamine vanema halvenenud majandusliku olukorra tõttu
Tartu Ringkonnakohus tuvastas 5. mai 2023 kohtuotsuses tsiiviilasjas nr 2-22-16193, et elatise vähendamine oli põhjendatud, kuna kohustatud vanema majanduslik olukord oli halvenenud.
Kohus selgitas, et kuigi töövõime puudusest ei järeldu alati kohustatud isiku ebapiisav sissetulek, siis konkreetsel juhul kinnitasid tõendid, et vanema võimekus tasuda elatist väljamõistetud mahus ei olnud jätkusuutlik. Kohustatud vanem ei saanud võrreldes varasema lahendiga enam vanemahüvitist ja tal oli puuduv töövõime. Samuti ei saanud ta ka noorima lapse arenguhäire tõttu täies mahus tööle asuda. Kohus selgitas, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jääv raha on oluliselt väiksem toimetulekupiiri määrast.
Elatise vähendamine uute laste tõttu
Näiteks otsustas Tallinna Ringkonnakohus 22. detsembri 2023 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-21-3741 elatise vähendamise, kuna elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud olid kolleegiumi hinnangul oluliselt muutunud. Kohustatud vanemale oli täiendavalt sündinud veel kaks last.
Ringkonnakohus tuvastas, et lapse isa täitis kokku nelja lapse ülalpidamiskohustust umbes 1000 euro ulatuses kuus. Lapse isa netopalk, komandeeringutasu ja töövõimetustoetus kokku oli keskmiselt umbes 1530 eurot kuus. Kohus asus seisukohale, et arvestades lapse isa ülalpidamiskohustusi ning sissetulekuid, ei ole ta võimeline tasuma elatist 292 eurot kuus. Elatist vähendati 240 euroni kuus (kindla summana). Kohus selgitas, et sellega ei saa ebaproportsionaalselt kahjustada elatise maksmise eesmärk.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Võta meiega ühendust juba täna. Meie perekonnaõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.