Kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada lasteaiakoht oma vallas või linnas elavale vähemalt pooleteise aasta vanusele lapsele. Sellegipoolest leidub endiselt kohalikke omavalitsusi, kes seda kohustust ei täida. Käesolevas artiklis vaatame mõnda lasteaiakohaga seotud vaidlust kohtupraktikast.
Koolieelse lasteasutuse seadus Riigikohtu praktikas
Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sama sätte teise lause kohaselt pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 15 lõige 4 annab valla- ja linnavalitsustele volituse kehtestada laste lasteasutustesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium analüüsis 19. märtsi 2014. a kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-63-13 Rae Vallavalitsuse 12. märtsi 2013. a määruse “Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord” (lasteaia määrus) § 4 lõiget 2. Vaidlusalune säte nägi ette, et lasteaiakoha eraldamise aluseks on üldjärjekord. Lasteaia määruse kohaselt võis vallavalitsus lasteaiakoha andmisega viivitada või sellest keelduda ka siis, kui KELS § 10 lõikes 1 toodud alused olid täidetud. Seda põhjusel, et olemasolevad lasteaiakohad antakse järjekohas eespool olevatele lastele. Riigikohus leidis, et lasteaiakoha andmine haldusmenetluses peab toimuma viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on mõistliku menetlusaja põhimõttega. Seega, kui omavalitsusüksus lähtub lasteaia määruses sätestatud järjekorrast ning peab lasteaiakoha eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lõikest 1 tuleneva nõude. Lasteaiakoha andmise menetluse mõistliku aja sisustamisel tuleb arvestada muuhulgas sellega, et lapsevanemad saaksid töö- ja pereelu ühitada.
Lasteaiakoht ja vaidlused alama astmete kohtutes
Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2022. a määrus asjas nr 3-22-1677
X esitas kohtule kaebuse Kiili valla kohustamiseks eraldada kaebajale alates 01.09.2022 lasteaiakoht Kiili Lasteaias. X vanemad olid esitanud 13.11.2020 taotluse Kiili Vallavalitsusele lasteaiakoha saamiseks Kiili Lasteaeda. Kiili vald teatas, et lapsele ei pakuta 2022. a sügisest lasteaiakohta. Koha pakkumist peeti tõenäoliseks siis, kui valmib uus lasteaed. X taotles esialgse õiguskaitse korras Kiili valla kohustamist lasteaiakoha koheseks eraldamiseks. Maakohus rahuldas taotluse, mille peale esitas Kiili vald määruskaebuse, milles palus esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistada.
Ringkonnakohus tühistaski esialgse õiguskaitse määruse ja jättis taotluse rahuldamata. Kohus selgitas, et lasteaiakoht tuleb luua mõistliku aja jooksul alates asjaomase taotluse saamisest. Selleks on viimaste aastate kohtupraktikas peetud umbes 2 kuud. Kuna laps on lasteaia üldjärjekorras 130. kohal, siis talle esialgse õiguskaitse korras koha andmisel jääb juba koha saanud laps sellest ilma. Vabade kohtade ilmnemisel jääb kohast ilma aga kaebajast järjekorras eespool olev laps. Kaebaja on põhimõtteliselt pidanud piisavaks hoiukohta või kohta eralasteaias. Vald on märkinud, et kompenseerib lastehoius või eralasteaias käimisega seonduvad täiendavad kulud. Kohtule ei esitatud andmeid, et lasteaiakohale Kiili Lasteaias puuduvad igasugused alternatiivid, sh sobivas asukohas. Samuti ei ole kaebaja veenvalt kohtule näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad väga rasked tagajärjed. Seega puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid lasteaiakoha andmist eelisjärjekorras. Küll aga selgitas ringkonnakohus, et määruse tühistamine ei tähenda, et vald vabaneks kohustusest tagada X-le koht lasteasutuses.
Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1494
XX esitas Kohila vallale taotluse lasteaiakoha saamiseks õppeaastal 2020/2021, kuid laps ei saanud lasteaiakohta. Kohila vald andis teada, et kohad on täidetud järjekorras eespool olnud lastega. XX esitas lasteaiakoha mittepakkumise peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Kohila vald selgitas, et saab kompenseerida koolieelse lasteasutuse või lapsehoiu teenust eraõiguslikus asutuses. Samuti saab kompenseerida teenust väljaspool Kohila valla territooriumi asuvas asutuses ja arveldada teiste omavalitsustega. XX esitas kohtule kaebuse, milles palus tühistada vaideotsuse ning kohustada Kohila valda tagama lapsele lasteaiakoht munitsipaallasteaias.
Vaidlusaluses asjas kinnitati pooltevaheline kompromiss. Pooled leppisid kokku, et Kohila vald ei eralda 2021/2022. õppeaastal XX lapsele lasteaiakohta Kohila valla munitsipaallasteaias. XX lapsele tagatakse 2021/2022. õppeaastal lasteaiakoht Tallinna Pallipõnni lasteaias. 2022/2023. õppeaastast tagatakse XX lapsele lasteaiakoht Kohila valla Aespa lasteaias. Samuti lepiti kokku valla poolt makstavates hüvitistes, sh sõidukulu ja kohatasu hüvitises.
Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-21-336
X tahtis esitada Saue vallale taotlust lasteaiakoha saamiseks 2021. a jaanuarist. Taotluses sai määrata varaseimaks ajaks 2022. a septembri. X teavitas valda, et soovib lapse panna lasteaeda 2021. a jaanuaris ja pole nõus asendama seda lapsehoiuteenusega. Vald selgitas, et neil ei ole pakkuda lasteaiakohti enamikele sõimeealistele lastele. X esitas kohtule kaebuse, milles palus kohustada Saue valda tagama lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kohus rahuldas kaebuse. Saue valda kohustati tagama kaebaja lapsele alates 01.09.2021 koht Saue lasteaias Midrimaa või teises kodulähedases lasteaias. Saue vald vaidlustas halduskohtu otsuse.
Ringkonnakohus jättis Saue valla kaebuse rahuldamata. Vallal ei olnud seaduslikku alust keelduda 1,5-aastaseks saanud lapsele lasteaiakoha võimaldamisest. Sõimekohtade nappuse probleem ei ole tekkinud ootamatult ja ei ole ilmselt ajutine ning pidi olema vallale ettenähtav. KELS § 10 lg 1 ei sätesta pelgalt kohustust pakkuda lapsele kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses, vaid kohustab valla- või linnavalitsust looma võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes teeninduspiirkonna lasteasutuses koha tagamisega. Pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks. Eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks.
Saue vald pakkus lapsele kohta Ääsmäe lasteaias, mis asub lapse elukohast umbes 14 km kaugusel. Sinna sõitmiseks kulub autoga aega umbes 16 minutit. Seejuures on kaebaja märkinud, et soovib asuda tööle Tallinnas. Ääsmäe asub kaebaja tööleminekuga võrreldes sootuks vastassuunas. Ainuüksi lapse lasteaeda viimiseks tuleks igapäevaselt liigelda autoga täiendavalt nädalas kokku 280 km. See tähendab perele märkimisväärset lisakulu, mis lisandub muudele lapse lasteaias käimise kuludele. Ühistransporti kasutades puuduks kaebajal tegelik võimalus viia laps enne tööpäeva algust lasteaeda ja jõuda seejärel mõistlikul ajal tööle. Seega puudub lapsel mõistlik võimalus käia Ääsmäe lasteaias ja vald ei täitnud Ääsmäe lasteaias koha pakkumisega KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama. Meie kontaktid leiad siit.