Elatise nõudmine täisealisele lapsele on võimalik juhul, kui täisealine laps omandab haridust ega suuda end ise täielikult ülal pidada. Perekonnaseaduse (PKS) järgi võib õppiv täisealine laps nõuda vanemalt elatist kuni 21-aastaseks saamiseni. Täisealise lapse elatise nõue erineb alaealise lapse elatise nõudest mitmes olulises aspektis. Näiteks puudub seadusjärgne miinimummäär, laps peab oma kulusid tõendama ning hagi tuleb esitada iseenda nimel.
Käesolevas artiklis selgitame, millal saab täisealine laps elatist nõuda, kui kaua elatise maksmise kohustus kestab, kuidas määratakse elatise suurus ning millal võib vanem elatise maksmisest vabaneda.
Millal saab täisealine laps elatist nõuda?
Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Seega võib õppiv täisealine laps nõuda vanemalt elatist kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 21-aastaseks, lõpeb reeglina õppimisest tulenev ülalpidamisõigus isegi siis, kui õpingud jätkuvad. Erandina võib lapsel olla õigus ülalpidamisele ka pärast 21-aastaseks saamist PKS § 97 p 3 alusel juhul, kui tegemist on muu abivajava alaneja sugulasega, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, näiteks terviseseisundi või puude tõttu.
Oluline on tähele panna, et täisealise lapse elatisenõue on iseseisev nõue. Kui alaealise lapse puhul esitab hagi lapse seaduslik esindaja ehk vanem, siis täisealine laps peab pöörduma kohtusse iseenda nimel. See tähendab, et laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte.
Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 punktides des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, punkt 13). Seega tuleb täisealise lapse elatise nõue lahendada alles pärast lapse täisealiseks saamist.
Kui kaua saab täisealine laps elatist nõuda?
Nagu juba öeldud, siis üldreeglina saab õppiv täisealine laps elatist nõuda kuni 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamiskohustus kestab ainult seni, kuni laps tegelikult õpib. Kui täisealine laps katkestab õpingud, langeb koolist välja, viibib akadeemilisel puhkusel või lõpetab õppimise, siis ülalpidamiskohustus lõppeda juba enne 21-aastaseks saamist.
Kohtud hindavad alati konkreetseid asjaolusid, sealhulgas õppimise tegelikku toimumist ja lapse abivajadust.
Mis summas saab täisealine laps elatist nõuda?
Täisealise lapse puhul ei kehti seaduses sätestatud miinimumelatise valem, mida kohaldatakse alaealiste laste suhtes. Täisealise lapse elatis määratakse kindlaks PKS § 99 alusel lapse tegelikest vajadustest ja vanemate varalisest seisundist lähtudes (sissetulekud ja kohustused).
See tähendab, et kohus hindab muu hulgas:
- lapse eluasemekulusid;
- toidukulusid;
- transpordikulusid;
- riiete ja jalanõude kulusid;
- õppevahendite ja õppimisega seotud kulusid;
- tervisekulusid;
- side- ja internetikulusid;
- muid tavapärase elulaadiga seotud kulusid.
Täisealine laps peab oma vajadusi ja kulutusi kohtumenetluses tõendama. Selleks kasutatakse tavaliselt pangakonto väljavõtteid, tšekke ja arveid, lepinguid, õppimisega seotud dokumente jm. Kuludest saab maha arvestada lapse enda sissetulekud, nt riiklikud toetused, stipendiumid, töötasu. Ülejäänud puuduolev summa jagatakse mõlema vanema vahel proportsionaalselt nende sissetulekutele.
Erinevalt alaealise lapse elatisest ei eelda kohus automaatselt kindla suurusega vajadusi.
Elatise nõudmine täisealisele lapsele võrreldes alaealise lapse elatisega
Kokkuvõttes saab esile tuua kolm peamist erinevust.
Hageja staatus. Täisealine laps on iseseisev isik ja peab kohtusse pöörduma iseenda nimel. Vanem, kellega laps koos elab, ei saa enam esitada hagi lapse nimel ega esindada teda automaatselt. Kui laps siiski soovib, et vanem teda esindaks, tuleb vanemale anda vastav volitus.
Miinummäära puudumine. Alaealise lapse puhul eeldatakse elatise vajadust ja seadus näeb ette baassumma ning valemi. Täisealiseks saanud isiku puhul saab aga eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.
Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Seega sõltub elatise nõudmine täisealisele lapsele tema abivajaduse ulatusest (viidatud lahend nr 3-2-1-119-15, punkt 10).
Eelneva tõttu tuleb lähtuda PKS §-st 99. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Seega tuleb kohtul kindlaks teha, millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 2).
Tõendamiskohustus. Täisealine laps peab oma kulusid detailselt tõendama (tšekkide, arvete ja pangaväljavõtetega). Täisealine laps peab põhistama ja tõendama, millised on tavalist elulaadi arvestades tema vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused.
Vanema kohustuse ulatus. Täisealise lapse puhul võib vanem kergemini vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui tema majanduslik olukord ei võimalda elatist maksta.
Kas täisealine laps peab kooli kõrvalt tööl käima?
Täisealise haridust omandava lapse puhul saab eeldada, et õpingute tõttu ei ole tal võimalik oma vajaduste rahuldamiseks ise sissetulekut teenida. Samuti ei ole täisealisel lapsel sellist kohustust. Õppimist käsitletakse lapse põhitegevusena ning vanem ei saa eeldada, et laps peaks õpingute kõrvalt end täielikult ise ülal pidama. Täisealise lapse õigus oma vanematelt ülalpidamist nõuda ongi mõeldud selleks, et laps saaks õpinguid jätkata. Seejuures ei peaks laps enda ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tööle minema.
Samas võib olukord olla erinev juhul, kui täisealine laps õpib osakoormusega, kaugõppes, mittestatsionaarses õppes või tema õppetöö võimaldab tal regulaarselt töötada. Sellisel juhul võib kohus leida, et laps peab osaliselt ise oma vajaduste katmiseks sissetulekut teenima.
Kui laps teenib ise sissetulekut, arvestatakse seda elatise suuruse määramisel.
Elatise nõudmine täisealisele lapsele tagasiulatuvalt
PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Viidatud säte annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
Tagasiulatuva nõude rahuldamiseks peab laps üldjuhul tõendama, et ta õppis vastaval perioodil, et tal olid tegelikud kulud ja et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust.
PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest nõutud elatise väljamõistmine olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Seda juhul, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi ülalpidamist nõudnud. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu 04. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, punkt 12).
Millal võib vanem elatise maksmisest vabaneda?
PKS § 102 lg 2 esimene lause sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga on vanemal võimalik vabaneda täisealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Seega peaks vanem ülalpidamiskohustusest vabanemiseks tõendama oma majanduslikku seisu ja suutmatust elatist tasuda. Näiteks võib vanem tugineda sellele, et tema sissetulek on väga väike, ta on töövõimetu, tal on teised ülalpeetavad lapsed, elatist nõudval täisealisel lapsel on endal piisav sissetulek või vara, täisealise lapse tegelikud vajadused on väiksemad.
Erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (viidatud lahend nr 3-2-1-119-15, punkt 11).
Kas täisealisel lapsel on õigus elatisabile?
Kui vanem ei maksa kohtu poolt välja mõistetud elatist, võib õppival täisealisel lapsel olla õigus saada riigilt elatisabi. Nimelt sätestab perehüvitiste seaduse (PHS) § 48 lg 1 punkt 2, et elatisabi saama õigustatud isik on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
Kohtumenetlusaegse elatisabi taotlemiseks on vajalik elatist välja mõistva kohtumääruse olemasolu (hagi tagamise määrus) (PHS § 49 lg 2). Käesoleva artikli kirjutamise aja seisuga on kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus (PHS § 49 lg 3). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest PHS § 49 lõikes 2 nimetatud hagi tagamise määruse tegemisest arvates (PHS § 49 lg 3).
Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument, millega elatis on välja mõistetud. Käesoleva artikli kirjutamise aja seisuga täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa (PHS § 50 lg 1).
Elatisabi saamise nõuded ja erisused on täpsemalt kirjas perehüvitiste seaduses.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kuna elatise nõudmine täisealisele lapsele eeldab sageli põhjalike tõendite kogumist ja kohtupraktika tundmist, tasub enne kohtusse pöördumist konsulteerida perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristiga. Õigesti koostatud nõue ja korrektselt tõendatud kulud võivad mõjutada oluliselt väljamõistetava elatise suurust. Võta meiega ühendust juba täna. Meie perekonnaõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.