Sageli arvatakse, et ainult vanematel on kohustus oma lapsi ülal pidada. Tegelikult näeb perekonnaseadus (PKS) ette ka vastupidise olukorra. Teatud juhtudel võib täisealisel lapsel tekkida oma vanema ülalpidamiskohustus. See tähendab, et laps peab hakkama oma abivajavat vanemat ülal pidama.
See ei tähenda aga siiski, et iga pensionär või hooldekodusse sattunud vanem võib automaatselt oma lapselt elatist nõuda ja igal lapsel oleks oma vanema ülalpidamiskohustus. Kohus hindab igat juhtumit eraldi ning arvestab nii vanema tegelikku abivajadust kui ka lapse võimalusi ning vanema varasemat käitumist.
Millal võib vanem lapselt elatist nõuda?
PKS § 97 punkti 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Vanem kuulub selle sätte alla.
Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. See tähendab hinnangu andmist, kas vanema enda sissetulek ja varaline seisund võimaldavad tal end piisavalt ülal pidada.
Kas laps peab alati vanemat ülal pidama?
Kindlasti mitte. Vanema ülalpidamiskohustus tekib alles siis, kui seaduses sätestatud eeldused on selleks täidetud. Kõigepealt tuleb hinnata, kas vanemat peaks ülal pidama tema abikaasa. PKS § 107 kohaselt lasub ülalpidamiskohustus esimeses järjekorras abikaasal. Alles juhul, kui abikaasat ei ole või ta ei ole võimeline ülalpidamist andma, võib nõue pöörduda laste vastu.
Seejärel hinnatakse lapse majanduslikku olukorda. PKS § 102 lg 1 järgi ei pea laps vanemat ülal pidama ulatuses, milles see kahjustaks tema enda tavapärast ülalpidamist või tema seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
Millal võib kohus lapse oma vanema ülalpidamiskohustusest vabastada?
PKS § 103 annab kohtule õiguse vabastada lapse täielikult või osaliselt ülalpidamiskohustusest, kui selle täitmist oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda. Selleks sätestab PKS § 103 lg 1 eelkõige kolm võimalust. Samas ei ole tegemist suletud nimekirjaga. Vaatame seadus selgelt nimetatud võimalusi allpool.
Vanema abivajadus on tekkinud tema enda käitumise tõttu
PKS § 103 lg 1 punkt 1 võimaldab kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada, kui ülalpidamist saama õigustatud vanema abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-4824).
Näiteks võib tegemist olla pikaajalise alkoholi- või narkosõltuvusega, tahtliku vara raiskamisega või muu käitumisega, mille tõttu vanem on sattunud majanduslikult raskesse olukorda.
Vanem rikkus oma kohustusi lapse suhtes
PKS § 103 lg 1 punkt 2 võimaldab kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada, kui vanem on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse vastu (vt nt Harju Maakohtu 6. novembri 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-25-11513).
Kõige sagedamini tuginevadki täisealised lapsed sellele, et vanem ei kasvatanud neid, ei maksnud elatist või puudus nende elust täielikult. Oluline on siiski teada, et seda tuleb kohtus tõendada. Näiteks võivad tõenditeks olla varasemad kohtuotsused, täitemenetlused, tunnistajate ütlused või muud dokumendid.
Vanem on toime pannud tahtliku kuriteo
PKS § 103 lg 1 punkt 3 võimaldab kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada, kui vanem on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud lapse või tema lähikondse suhtes.
Näiteks vanem, kes on varasemalt toime pannud tahtliku isikuvastase kuriteo (näiteks perevägivald, raske kehaline väärkohtlemine või eluohtlik rünnak) oma lapse või lapse teise vanema suhtes ja on selle eest kriminaalkorras süüdi mõistetud, satub hiljem raskesse majanduslikku olukorda ning esitab täisealise lapse vastu elatisnõude.
Kas kohalik omavalitsus saab nõuda lapselt oma vanema hooldekodu kulude tasumist?
Sageli saadavad kohalikud omavalitsused täisealistele lastele kirju, milles teatatakse, et vanema hooldekodu kulud tuleks osaliselt katta. See ei tähenda siiski, et laps oleks kohustatud kohe maksma.
Nimelt on kohalikul omavalitsusel kohustuslik abivajajalt võetava tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada abivajaja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. See kohustus eeldab, et muu hulgas võib kohalik omavalitsus abivajaja omaosaluse kindlaksmääramisel arvestada ka pereliikmete eeldatavat rahalist ülalpidamiskohustust. Seejuures pole eeldatava ülalpidamiskohustuse ja selle ulatuse kindlakstegemine abivajaja omaosaluse määramisel õiguslikult siduv, kuna seadus ei anna omavalitsusüksusele õigust määrata tasu suuruse kindlaksmääramise menetluses kindlaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja selle ulatust. Omavalitsusüksus ei saa haldusaktiga panna ülalpidamiskohustuslasele kohustust teenuse eest tasuda. Kui laps peab hooldusteenuse osavõttu põhjendamatuks, võib ta lähtuda asjaolust, et omavalitsuse korraldus ei ole täitedokument, mida saaks sundtäita. Lisaks on lapsel võimalik esitada maakohtusse negatiivne tuvastushagi, et tuvastada, et tal puudub oma vanema ülalpidamiskohustus. Potentsiaalsel ülalpidajal on sellises olukorras tuvastushuvi (Riigikohtu Halduskolleegiumi 31. märtsi 2020 määrus asjas nr 3-18-1168, punktid 10-11).
Sama järeldust on mitmed alama astme kohtud hiljem korranud (vt nt Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2026 määrus asjas nr 3-26-904 ja selles viidatud lahendid). Seega ei ole kohaliku omavalitsuse otsus kulude lapse kanda jätmise kohta täitedokument ega pane lapsele iseenesest maksekohustust. Kui omavalitsus soovib kulud sisse nõuda ja saavutada mingit õiguslikku tagajärge, peab ta pöörduma hagiga maakohtusse. Just maakohtus saab laps tugineda PKS §-dele 102 ja 103, esitada kohaseid vastuväiteid või esitada isegi hagi ülalpidamiskohustusest vabanemiseks (vt nt Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2026 otsus tsiviilasjas nr 2-24-19216).
Vanema ülalpidamiskohustus – mida kohus tegelikult hindab?
Kui vanem või kohalik omavalitsus esitab lapse vastu nõude, hindab kohus eelkõige järgmisi asjaolusid:
- kas vanem on tegelikult abivajav;
- kas vanemal on võimalik ennast ise ülal pidada;
- kas abikaasal lasub esmane ülalpidamiskohustus;
- kas lapsel lasub ülalpidamiskohustus;
- kas esinevad PKS § 103 lg-s 1 nimetatud alused lapse ülalpidamiskohustusest vabastamiseks;
- kas vanema varasem käitumine muudab elatise nõudmise äärmiselt ebaõiglaseks;
- kas laps on üldse majanduslikult võimeline vanemale ülalpidamist andma.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kui teie vastu on esitatud nõue vanema ülalpidamiseks või kohalik omavalitsus soovib teilt hooldekodu kulude hüvitamist, tasub enne maksete tegemist lasta hinnata, kas selline nõue on üldse seaduslik ja kas teil võib olla õigus tugineda PKS §-dele 102 ja 103.
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Võta meiega ühendust juba täna. Meie perekonnaõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.