Nõude loovutamise leping – kuidas nõude loovutamine toimub?

Mida nõude loovutamine tähendab?

Nõude loovutamine on olukord, kus võlausaldaja annab oma nõude lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. See toimub üldjuhul võlgniku nõusolekust sõltumata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt tähendab nõude loovutamine seda, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). See tähendab, et nõuet loovutav isik ja nõude omandaja peavad sõlmima kehtiva loovutamislepingu. Alles siis saab uus võlausaldaja nõude omanikuks ja astuda senise võlausaldaja asemele.

Üldreeglina on nõude loovutamise leping vormivaba. Samas tuleb tähele panna, et kui loovutatav nõue tuleneb lepingust, millele oli ette nähtud erivorm, peab ka loovutamisleping olema samas vormis. Vastasel juhul on loovutus tühine. Näiteks, kui loovutatava nõude aluseks olev leping nõudis notariaalset vormi, siis peab ka nõude loovutamise leping olema notariaalselt tõestatud (VÕS § 11 lg 3).

Nõude loovutamine on käsutustehing, mida tuleb eristada kohustustehingust. Kohustustehing, mille täitmiseks loovutamine toimub, võib olla ükskõik milline võlaõiguslik leping, mille esemeks on nõudeõigus ning mille täitmiseks on vajalik selle üleandmine uuele võlausaldaja. Praktikas sisaldab nõude loovutamise leping nii nõude müügilepingut kui ka nõude loovutamist.

Kas vajad nõude loovutamise lepingut?
Kui sul on lihtne rahaline nõue ja soovid selle kiiresti loovutada või soovid nõuet omandada, siis telli meie nõude loovutamise lepingu blankett.

Milliseid nõudeid ei saa loovutada?

VÕS § 164 lg 1 teine lause täpsustab, et nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Tegemist on eelkõige nõuetega, mille esemeks on nõudeõigust omava isiku isiklik õigus teatavale sooritusele. Näiteks abikaasa õigus nõuda ülalpidamist. Rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded on üldjuhul alati üleantavad ja loovutatavad.

VÕS § 166 lg 1 täpsustab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Seega on võimalik küll nõude müük, kuid seda eeldusel, et kokkulepitud hind on nõude väärtusega samaväärne. Selliste nõuete loovutamine ei saa eelnevast tulenevalt toimuda nt kinkena.

Lisaks ei lähe nõude loovutamisega üle nõude aluseks oleva senise võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepinguga kaasnevad kujundusõigused. Sellised kujundusõigused on näiteks lepingust taganemine, lepingu ülesütlemine, hinna alandamine. Nende õiguste kasutamiseks peaks uus võlausaldaja esialgse lepingu üle võtma VÕS § 179 kohaselt. Kuivõrd nimetatud õigused on lahutamatult seotud võlasuhtega, millest nad tekkisid, siis ei saa neid õigusi ka võlasuhtest lahutatuna kasutada. Vastava kujundusõiguse kasutamine mõjub kogu võlasuhtele tervikuna. Sellised kujundusõigused ei ole eeltoodu tõttu eraldi loovutatavad ning neid on võimalik üle anda üksnes koos kogu võlasuhtega tervikuna, st lepingu ülevõtmisega (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 12).

Kui lepingu ülevõtmist ei toimu, kuid uus võlausaldaja tahab kasutada senise võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kujundusõigusi (nt lepingust taganemine või selle ülesütlemine), siis on põhimõtteliselt võimalik olukord, kus senine senine võlausaldaja annab selleks volituse uuele võlausaldajale. Esialgse lepingu pooleks jääb aga endiselt senine võlausaldaja, kui lepingu ülevõtmist ei toimu.

Tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek

Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale (VÕS § 167 lg 1 ). See tagab, et uus võlausaldaja saab nõuet teostada koos sellega seotud tagatistega. Nõudega seotud tagatised on VÕS § 167 lg 2 esimese lause kohaselt sellised tagatised, mis lõpevad tagatava nõude lõppemisel. Sellised tagatised võivad olla nt käendus ja erinevad pandiõigused.

Samas võivad pooled kokku leppida, et nõude loovutamisega ei kaasne sellega seotud tagatiste üleminekut. Sellisel juhul ei ole loovutatud nõudele vastava kohustuse täitmine pärast loovutamist enam tagatisega tagatud.

Nõudega seotud kõrvalkohustuste näidisloetelu on VÕS § 167 lg-s 3. Selle kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Nõudega seotud kõrvalõigusteks on ka pankroti- ja täitemenetlusega seotud eelisõigused (§ 167 lg 1).

Nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on VÕS § 167 lg 2 teise lause kohaselt sellised tagatised ja kõrvalkohustused, mis ei lõpe tagatava või kõrvalkohustusega seotud nõude lõppemisel. Näiteks hüpoteek, kommertspant. Nende puhul ei toimu tagatise automaatset üleminekut nõude omandajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused (VÕS § 167 lg 1 teine lause).

VÕS § 167 lg 6 paneb nõude loovutanud võlausaldajale kohustuse teha kõik vajalik, et uus võlausaldaja saaks tagatistest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas anda välja pandi eseme ja aidata kaasa pandiõiguse ülemineku registreerimisele (nt hüpoteegi puhul). Kui endine võlausaldaja rikub oma koostöökohustust ja selle tagajärjel tekib uuele võlausaldajale kahju, võib endine võlausaldaja olla kohustatud selle kahju hüvitama.

Võlgnikule nõude loovutamisest teatamine

Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170). Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1).

Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud (VÕS § 172). See keeldumise õigus puudub aga juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. See viitab sellele, et kirjalik teavitamine on kehtiv ja oluline viis võlgniku teavitamiseks. Teavitamine on oluline, et loovutamine oleks võlgniku suhtes kehtiv ja võlgnik teaks, kellele ta oma kohustuse peab täitma. Nõude loovutamise lepingut ei pea võlgnikule esitama.

Pärast nõude loovutamisest teatamist peab võlgnik kohustuse täitma uuele võlausaldajale. Kui võlgnik, olles nõuetekohaselt teavitatud, täidab kohustuse senisele võlausaldajale, on tegemist täitmisega isikule, kes ei ole enam õigustatud seda vastu võtma. See ei vabasta võlgnikku kohustusest uue võlausaldaja ees, kuna nõue ei ole lõppenud.

Kui võlgnik täitis kohustuse senisele võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et võlgnik on kohustuse täitnud õigele isikule (VÕS § 169 lg 1). Kui võlgnik on nõude täitnud senisele võlausaldajale, tekib uuel võlausaldajal senise võlausaldaja vastu alusetu rikastumise nõue. Kui kohustus on täidetud mitteõigustatud isikule, võib õigustatud isik selle täitmise heaks kita. Heakskiit muudab täitmise kehtivaks tagasiulatuvalt, justkui oleks senine võlausaldaja tegutsenud uue võlausaldaja esindajana. Uuel võlausaldajal puuduvad nõuded võlgniku vastu, kes ei olnud loovutamisest teadlik.

Kas vajad sel teemal õigusabi?

Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Vaata meie kontaktandmeid ja võta ühendust juba täna.

Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud otse interneti kaudu. Vali endale sobiv aeg ja meie jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.