Tagasiulatuv elatis on teema, mis tekitab palju küsimusi olukorras, kus teine vanem ei ole lapse ülalpidamisse panustanud. Sageli küsitakse, kas elatist saab nõuda tagasiulatuvalt ja millistel tingimustel see võimalik on.
Käesolevas artiklis selgitame, kuidas toimib elatise nõudmine tagasiulatuvalt, millised on seadusest tulenevad piirangud ning mida arvestab kohus sellise nõude lahendamisel.
Kas elatise nõudmine tagasiulatuvalt on võimalik?
Jah, elatise nõudmine tagasiulatuvalt on võimalik, kuid ainult teatud piirides.
Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. See tähendab, et kui elatist ei ole makstud pikema aja jooksul, ei saa kohtus nõuda kogu varasema perioodi eest tasumist. Seega on tegemist range tähtajaga, mida kohus ei saa pikendada. Tagasiulatuv elatis ja sellekohane nõue on suunatud minevikus täitmata jäänud kohustuse rahalisele hüvitamisele.
Kuivõrd elatise nõudmine on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et elatise nõude esitamine täidab oma eesmärgi (Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, punkt 19).
Tagasiulatuv elatis mõistetakse tavaliselt välja ühekordse maksena, erinevalt jooksvast elatisest, mis on igakuine makse.
Nõue tuleb esitada hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 491 lg 1 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvat nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses.
Kui Sa ei ole kindel, millal ja millises olukorras kohtusse pöörduda, soovitame lugeda meie artiklit “Elatise nõudmine lapsele – millal kohtusse pöörduda?”, kus selgitame põhjalikult, millal kohtumenetlus on vajalik ja millised on peamised alused elatise nõudmiseks.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 punkti 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi esitamisel. See tähendab, et tagasiulatuva elatise nõudmisel hagimenetluses ei pea lapse seaduslik esindaja (koos jooksva elatise nõudega või eraldi) kohtusse pöördumise eest riigilõivu tasuma.
Millal on tagasiulatuv elatis lubatud?
Vastus küsimusele sõltub mitmest olulisest tingimusest.
Tagasiulatuv elatis eeldab, et teine vanem ei ole elatist maksnud või on maksnud elatist vähem kui vajalik. Sageli hinnatakse ka seda, kas vanem on kohustusest teadlikult kõrvale hoidunud.
Nagu juba öeldud, peab nõue jääma ühe aasta piiridesse. See on absoluutne piirang. Kohus ei saa mõista elatist välja pikema perioodi eest kui üks aasta enne kohtusse pöördumist. Piirangu mõte on vältida olukorda, kus vanemalt nõutakse tagantjärele hiiglaslikke summasid, mis paneksid ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Elatise eesmärk on rahuldada lapse igapäevaseid vajadusi nende tekkimise ajal. Kui elatist nõutakse väga pika aja tagant, ei täida see enam oma algset eesmärki. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et suure tagasiulatuva võla väljamõistmine võib ohustada vanema võimet tasuda jooksvat elatist (Harju Maakohtu 14. Märtsi 2024 otsus asjas nr 2-23-146803, punkt 25).
Oluline on arvestada, et elatise suuruse määramisel võib rolli mängida ka suhtluskord ja selle muutumine. Kui laps viibib rohkem ühe vanema juures, võib see mõjutada ülalpidamiskohustuse ulatust. Sellest teemast saad täpsemalt lugeda meie artiklist „Elatise vähendamine suhtluskorra muutmisel“.
Samuti on oluline mõista, kuidas elatise suurus üldse kujuneb ning milliseid kulusid ja asjaolusid arvesse võetakse. Selle kohta saad põhjaliku ülevaate meie artiklist „Kuidas elatist arvutada?“.
Õigel ajal kohtule hagi esitades saab vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu mõistetakse temalt välja väiksem elatis.
Kas kohus võib tagasiulatuva elatise jätta välja mõistmata?
Jah. Erinevalt jooksvast elatisest ei rahuldata tagasiulatuvat elatise nõuet alati automaatselt. Näiteks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele.
Kui õigustatud isik ei ole aasta jooksul kordagi ülalpidamist nõudnud, võib korraga suure summa väljamõistmine olla ebamõistlik. Kui aga nõue on varem esitatud (nt e-kirjadega või maksekäsu kiirmenetlusega), on tagasiulatuva elatise saamine tõenäolisem. Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Küll aga tuleb nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (viidatud lahend nr 3-2-1-136-13, p 12).
Seega on tagasiulatuva elatise nõudmisel kriitilise tähtsusega tõendada, et olete vaidlusalusel perioodil teiselt vanemalt ülalpidamist küsinud. Tõenditeks sobivad e-kirjad, sõnumid või sotsiaalmeedia vestlused. See näitab kohtule, et nõue ei tule teisele vanemale ootamatult ja ta on olnud lapse vajadustest teadlik, kuid on kohustusest sellegipoolest kõrvale hoidunud.
Kohus võib nõude jätta rahuldamata ka siis, kui lapse vajadused olid sel perioodil kaetud. Kui laps on tagasiulatuval perioodil saanud riiklikke toetusi (nt vanemahüvitis või peretoetused), mis katsid tema vajadused, võib kohus jätta tagasiulatuva elatise välja mõistmata või seda vähendada.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Võta meiega ühendust juba täna. Meie perekonnaõiguse jurist aitab Sind Tallinnas ja Tartus ning üle Eesti.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.