Elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel on üha sagedasem küsimus paljude perede jaoks. Erilist tähelepanu nõuab olukord, kus laps veedab osa ajast teise vanema juures. Kas see asjaolu vähendab elatist ning kui jah, siis millisel määral? Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktika on selles küsimuses viimastel aastatel pakkunud selged juhised, mis aitavad mõista, millal on elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel põhjendatud.
Vanemate ülalpidamiskohustus ja lapse elukorraldus
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 punkti 1 koostoime kohaselt peavad vanemad oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Siin on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga. Just see vanem korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab põhilise panuse lapse vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.
PKS § 100 lg 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht (Riigikohtu 12. mai 2021 otsus asjas nr 2-18-6491/96, punkt 13.1). Just sellistes olukordades kerkib keskseks küsimuseks, millistel tingimustel on elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel õigustatud.
Suhtluskorra mõju elatise arvutamisele
Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lõigetes 3-7 on sätestatud elatise suuruse kindlaksmääramise kohustuslikud elemendid. PKS § 101 lg 6 järgi mõjutab elatise suurust mh see, kui kaua viibib laps ühes kuus keskmiselt kohustatud vanema juures. Eelduslikult kannab vanem lapse ülalpidamiskulud selle aja jooksul vahetult, mille tulemusena vähenevad teise vanema tehtavad kulutused.
Eelnevast tulenevalt vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses selgub, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (Riigikohtu 13. juuni 2025 otsus asjas nr 2-23-8691/35, punkt 13). Seega on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et elatise suuruse määramisel ei lähtuta ainult formaalsest elukohast, vaid lapse tegelikust viibimisest vanema juures.
Suhtluskorra kokkuleppe ja tegeliku elu erinevused
Kui suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (viidatud lahend nr 2-23-8691/35, punkt 13.1).
Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel, saab elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Näiteks ei soovi vanem lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtulahendis ette nähtud. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide eluvajaduste rahuldamiseks. Kui suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lahuselava vanema enda käitumisest või valikutest, siis on ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas (Riigikohtu 29. oktoobri 2025 otsus asjas nr 2-21-16454/58, punkt 17).
Välistatud ei ole olukord, kus laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel tema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või kokkuleppega ette nähtud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (viidatud lahend nr 2-18-6491/96, punkt 14.1) Kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised. Olukorras, kus laps elab püsivalt vanema juures, kellelt elatist nõutakse, on põhjendatud juhinduda muutunud faktilisest elukorraldusest, sest vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus vanem, kes on last vahetult ülal pidanud, peab elatise maksmisega täitma ülalpidamiskohustust kahekordselt. See ei oleks kooskõlas PKS § 100 lõikega 2 (Riigikohtu 31. märtsi 2025 otsus asjas nr 2-17-6713/196, punkt 29).
Elatise suurus vahelduva elukoha, kuid ebavõrdse panuse korral
Kui mõlemad vanemad veedavad lapsega võrdse osa ajast, siis eelduslikult katavad nad võrdse osa lapsega seotud kuludest. Sellisel juhul ei ole elatise väljamõistmine üldse põhjendatud.
Samas ei tasu unustada, et PKS § 102 lg 3 annab kohtule aluse diskretsiooniotsuse tegemiseks, mis võimaldab tagada õiglase ülalpidamiskohustuse jaotuse ka olukordades, kus laps veedab vanematega võrdse aja. PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
Kui laps veedab vanematega võrdse aja, on PKS § 102 lg 3 roll vältida ebaõiglust, mis võib tekkida vanemate ebavõrdsest majanduslikust suutlikkusest või kulude ebaühtlasest jaotusest. See on tööriist, millega kohus tasakaalustab vanemate panust, et lapse vajadused oleksid igakülgselt kaetud sõltumata puhtalt ajalisest jaotusest. Kuigi eelduslikult peavad vahelduva elukoha puhul vanemad last vahetult ülal, ei pruugi see tähendada, et elatise maksmise kohustus puudub täielikult. PKS § 102 lg 3 võimaldab arvestada kummagi vanema varalist seisundit. Isegi kui aeg on jagatud võrdselt, võib vanemate sissetulekute vahe olla märkimisväärne. Lisaks võimaldab PKS § 102 lg 3 kohtul hinnata, kuidas on lapsega seotud kulutused vanemate vahel jaotatud. Kuigi eeldatakse kulude kandmist proportsionaalselt ajaga, on võimalik see eeldus ümber lükata (Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus asjas nr 2-19-19160/42, punkt 15.6). Näiteks võib tekkida olukord, kus laps viibib vanemate juures võrdselt, kuid suuremad püsikulud (huvialad, riided, ravikulud) tasub vaid üks vanem.
Kuidas toimub elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel?
Elatise vähendamine suhtluskorra muutumisel toimub praktikas kas vanemate kokkuleppel või kohtumenetluse kaudu.
Kokkulepe vanemate vahel
Kõige kiirem ja odavam viis on vanemate omavaheline kirjalik kokkulepe (või notariaalne leping). Kui laps hakkab rohkem aega veetma lahuselava vanema juures, võivad vanemad ise arvutada uue elatise summa ja makseid vastavalt kohandada. Kokkuvõttes säästab see aega ja kulusid ning vähendab kohtupraktikast tulenevat tõendamisvajadust.
Kohtusse pöördumine
Kui vanemad kokkuleppele ei jõua ja varasemalt on elatis välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamiseks esitada kohtusse hagi. Nõue põhineb asjaolude olulisel muutumisel. Kohus saab varasemat otsust muuta, kui suhtluskord on faktiliselt laienenud ja lahus elav vanem panustab vahetusse ülalpidamisse varasemast rohkem. Vanem peab suutma kohtus tõendada tegelikku suhtluskorda, st mitu ööpäeva laps tema juures tegelikult viibib. Nimelt sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:
- oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja
- hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
Õigusliku olukorra muutus
Kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendiga mõisteti elatis välja seadusega kehtestatud miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses, siis on õigusliku olukorra muutumine iseseisev alus elatise ümberarvutamiseks uue korra järgi. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Sellisel juhul ei pea hageja esile tooma ega tõendama muudatusi oma varalises seisundis või lapse vajadustes (faktiliste asjaolude muutumist). Piisab tuginemisest uuele õiguslikule olukorrale (Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2023 otsus asjas nr 2-22-744, punkt 7.2). Samas ei ole välistatud, et kohus hindab elatise suuruse määramisel ka lapse tegelikke vajadusi, kui sellekohased asjaolud menetluses esitatakse.
Kohtupraktikas on selgitatud, et kui elatist tuli tasuda kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu. Seetõttu ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes. Seda vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta, või millised on alates 01. jaanuarist 2022 elatise arvutamise alused (Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2023 otsus asjas nr 2-22-10888, punkt 28). See põhimõte kohaldub ka vastupidisel juhul. Kui elatis on välja mõistetud kindla summana, siis ei saa elatist saama õigustatud laps nõuda elatise suurendamist tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord oleks temale soodsam.
Eelnev tähendab, et kui varasema kohtulahendiga mõisteti elatis välja kindla summana (mitte miinimummääraga seotult), siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu. Sellisel juhul peab vaatama TsMS § 459 kohaldamise asjaolusid.
Notariaalse lepingu muutmine
Kui elatise suurus on kokku lepitud notariaalse lepinguga, kuid asjaolud on vahepeal muutunud ja elatise vähendamine on põhjendatud, siis saab seda lepingut muuta kokkuleppel. Kui üks pool muutmisega nõus ei ole, siis on võimalik leping üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Vaata meie kontaktandmeid ja võta ühendust juba täna.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.