Alates 1. jaanuarist 2022 kehtib Eestis alaealisele lapsele elatise arvutamiseks uus kord, mis on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 101. Kui soovid teada kuidas elatist arvutada, pead arvestama, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. Uus süsteem arvestab iga lapse ja pere eripärasid ning ei kasuta enam ühtset fikseeritud miinimumsummat.
Kui soovid teada, kuidas elatist arvutada või vajad personaalset nõu, aitab Sind meie perekonnaõiguse jurist, kes oskab täpselt arvutada elatise summa iga juhtumi kohta.
Elatise arvutamise põhimõtted
Igakuise elatise suurus sõltub mitmest komponendist:
1. Baassumma (PKS § 101 lg 3).
Baassumma on fikseeritud summa, mis indekseeritakse igal aastal 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksile.
2. 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4).
Baassummale lisandub kolm protsenti Statistikaameti avaldatud eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. See summa arvutatakse ümber igal aastal 1. aprillil.
3. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5).
Arvutatud summast arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest. Näiteks võetakse pool lasterikka pere toetusest 450 eurot / 2 = 225 eurot. See 225 eurot jagatakse uuesti kahega: 225 eurot / 2 = 112,5 eurot. Saadud summa jagatakse kolme lapse vahel: 112,5 eurot / 3 last = 37,5 eurot lapse kohta.
4. Lapsega koos veedetud aeg (PKS § 101 lg 6).
Kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt selle ajaga. See vähendus rakendub automaatselt, kui kohtumenetluses on vastav asjaolu tuvastatud kohtulahendi või vanemate kokkuleppe alusel. Kui laps veedab kohustatud vanema juures 10 ööpäeva kuus, mis on 1/3 kuust, siis eeldatakse, et kohustatud vanem katab selle aja jooksul lapse vajadused vahetult. Seega vähendatakse elatise kohustust proportsionaalselt.
5. Mastaabisääst (PKS § 101 lg 7).
Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. See ei kehti mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. See arvestus toimub automaatselt.
Kuidas elatist arvutada? Näide.
Kui tahad täpselt teada, kuidas elatist arvutada, näeme järgnevas näites kogu protsessi samm-sammult. Oletame, et Eesti keskmine brutokuupalk on 1981 eurot, lapsetoetus on 80 eurot. Lasterikka pere toetust kolme lapse korral arvestatakse lapsele langeva osana (nt 450 eurot kolme lapse kohta). Seega on ühe lapse elatis (ilma jagatud hoolduseta ja mastaabisäästuta):
- Baassumma: 282,31 eurot
- 3% keskmisest brutokuupalgast: 0,03 * 1981 = 59,43 eurot
- Lapsetoetuse mahaarvamine: 80 / 2 = 40 eurot
- Lasterikka pere toetuse lapsele langeva osa mahaarvamine: (225 / 2) / 3 = 37,50 eurot
- Arvutatud elatis: 282,31 + 59,43 – 40 – 37,50 = 264,24 eurot
Kui laps veedab kohustatud vanema juures lisaks 10 ööpäeva kuus (maksimaalsest 15 ööpäevast), väheneb elatis 10/15 ehk 66,67% võrra. Seega on lõplik elatis 88,07 eurot.
Kas arvestada saab kohustatud vanema sissetulekut?
Kui soovid täpselt teada, kuidas elatist arvutada, tuleb arvestada, et elatise arvutamise alguses kasutatakse Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalka (PKS § 101 lg 4), mitte kohustatud vanema enda brutokuupalka. See on üks elatise miinimumsumma arvutamise komponentidest.
Kohustatud vanema enda sissetulek ja varaline seisund on olulised aga kahel juhul:
1. Kohus võib mõjuval põhjusel elatist vähendada PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksemaks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus elatise maksmine täies ulatuses kahjustaks oluliselt vanema enda või tema teiste ülalpeetavate toimetulekut. Sellisel juhul peab kohus kaaluma nii lapse kui ka vanema huve (PKS § 102 lg 3).
2. Kui elatist nõutakse ühelt vanemalt, tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning tema panust. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt nende sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (PKS § 105 lg 3).
Kuidas elatist arvutada? Näide.
Oletame, et PKS § 101 alusel arvutatud elatis on 250 eurot, kuid kohustatud vanema sissetulek on vaid 600 eurot kuus. Lisaks on tal elatist saavale lapsele veel üks ülalpeetav laps. Kohus võib leida, et 250 euro maksmine kahjustaks oluliselt vanema ja teise lapse toimetulekut. Sellisel juhul võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendada, tagades samal ajal, et vanemale ja teisele lapsele jääks piisavalt vahendeid eluks. Kohus peab seejuures hindama vanema võimet sissetulekut teenida, arvestades tema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm.
Teisalt, kui kohustatud vanema sissetulek on väga suur (nt 5000 eurot) ja lapse vajadused on põhjendatult suuremad kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (nt erivajaduste, kallite hobide tõttu), võib kohus mõista elatise välja ka PKS § 101 alusel arvutatud summast suuremas ulatuses. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 26. juuni 2025 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-23-15462/33 punktis 12 märkinud, et elatise kalkulaator sisestab automaatselt Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmise kuupalga. Samas on kalkulaatori juures selgitus, et kui kohustatud isiku varaline seis on parem, võib kohus elatise väljamõistmisel arvesse võtta tegelikku sissetulekut või varalist seisu. Vaidlusaluses asjas oligi kohustatud vanema sissetulek suurem, kui Eesti Vabariigi keskmine kuupalk. Seepärast kujunes ka baassumma ja lisanduv 3% keskmisest kuutasust mõni eurot suuremaks.
Kui aastaid tagasi mõisteti elatis välja summas 292 eurot kuus, siis kas see summa jääb alates 2022. aastast samaks?
Kui elatis oli välja mõistetud enne 1. jaanuari 2022 ja selle suuruseks oli kas seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäär või pool töötasu alammäärast, siis loetakse alates 1. jaanuarist 2022 selle elatise suuruseks 292 eurot kuus (PKS § 217² lg 1).
See on üleminekusäte, mis fikseerib varasema “miinimumelatise” uueks kindlaks summaks. See summa ei pruugi aga vastata tegelikele vajadustele ega uue PKS § 101 alusel arvutatud summale.
Riigikohus leidis 3. juuni 2024 otsuses asjas nr 2-22-13312/38, et PKS § 217 ² lg 1 tuleb tõlgendada nii, et see kohaldub ka juhul, kui kohus on enne 2022. aasta 1. jaanuari mõistnud elatise välja protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast. Vaidlusaluses asjas oli kohustatud vanem kohustatud tasuma lastele elatist 87% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast. Riigikohus kinnitas, et sellisel juhul tuli elatise arvutamisel lähtuda PKS § 217 ² lg-s 1 sätestatust ning kummalegi lapsele tuli maksta 87% 292 eurost ehk 254 eurot ja 4 senti kuus.
Mõlemal vanemal on õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks,tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (vt selle kohta ka Riigikohtu 30. novembri 2022 otsus asjas nr 2-20-9571/52, p 13). Kohtus arvutatakse elatis siis uue PKS § 101 alusel, võttes arvesse kõiki eespool nimetatud komponente.
Seega, kui lapse ema või isa leiab, et 292 eurot ei ole enam põhjendatud (nt lapse vajadused on suurenenud või vähenenud, vanema sissetulek on muutunud, jagatud hooldusaeg on muutunud jne), saab ta esitada kohtule hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohtus arvutatakse elatis siis uue PKS § 101 alusel, mis võib anda tulemuseks nii suurema kui ka väiksema summa kui 292 eurot.
Võta ühendust meie perekonnaõiguse juristiga juba täna!
Kas Sul on õiguslik küsimus või vajad juristi abi? Vaata meie kontaktandmeid ja võta ühendust juba täna.
Broneeri veebinõustamine kohe!
Broneeri aeg siit! Säästa aega ja saa oma õiguslik küsimus kiiresti lahendatud otse interneti kaudu. Vali endale sobiv aeg ja meie perekonnaõiguse jurist nõustab Sind professionaalselt ning personaalselt.