Uue korteriomandi loomine alates 2023. aastast

Viimasel ajal on meile laekunud samasisulisi küsimusi selle kohta, kuidas uue seaduse järgi ühte korteriomandit jagada kaheks korteriomandiks, mistõttu pidasime vajalikus käesoleva lühiartikli koostamist. Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt oli uue korteriomandi loomine toimivas korterelamus võimalik kahel viisil. Esiteks said korteriomanikud uue eriomandi eseme luua senise kaasomandi eseme arvel (nn … Read more

Mis juhtub, kui sa oma lähedased pereliikmed pärandist ilma jätad?

Üldiselt Testeerimisvabadusest tulenevalt võib pärandaja jätta oma lähedased pereliikmed pärandist ilma. Et vältida nende täielikku pärandaja varast ilmajäämist, näeb seadus ette õiguse sundosale. Selle regulatsiooni aluseks on mõte, et pärandaja on kohustatud ka peale surma kandma hoolt oma lähedaste eest. Õigus sundosale annab võlaõigusliku nõudeõiguse pärijate vastu teatud rahasumma maksmiseks, see ei anna õigustatud isikule … Read more

Kas kaasomandi kasutamisest tuleb alati jagada kogu kasu, kui kinnisasi on vaid ühe kaasomaniku ainukasutuses?

Kujutame ette olukorda, kus kinnisasi kuulub kahele kaasomanikule võrdsetes osades (kummalegi 1/2 mõttelises osas). Kinnistu on mitme aasta vältel tegelikkuses vaid ühe kaasomaniku ainukasutuses ning teine kaasomanik tahab kinnistu ainukasutuse eest nõuda kasutuseeliste hüvitamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega … Read more

Kas said korteriühistu territooriumil parkimistrahvi? Vaata, kas parkimiskorraldajal on õigus nõuda selle tasumist

Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2023. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-118130 tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse, millega maakohus mõistis kostjalt hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks välja parkimistrahvide kogusumma 2040 eurot. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kõrgema astme kohus leidis, et parkimise korraldamine (mitte ainult parkimiskohtade kindlaksmääramine) korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. Hagiavalduse kohaselt … Read more

Erisused elatise maksmise nõude sundtäitmisel

Elatise maksmise nõude sundtäitmisel on erisused võrreldes teiste nõuete täitmisega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud … Read more

Vanemale mittevaralise kahju hüvitamine, kui riik pole suutnud tagada sundtäidetava suhtluskorra täitmist

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-334 teinud 13. detsembril 2019 kohtuotsuse, milles mõistis Eesti Vabariigilt lapse isa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot põhjusel, et riik ei olnud suutnud piisavalt efektiivselt tagada lapse ja isa suhtes kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist. Oluline on märkida, et vaidlus puudutab vaid olukorda, kus vanemal oli juba olemas sundtäidetav lahend, … Read more

Tagaseljaotsusele kaja esitamine, kui dokumendid on kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või … Read more

Tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine katseajal ebarahuldavate tulemuste tõttu

Töölepingu seaduse (TLS) § 101 lg 1 sätestab, et töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises (TLS § 101 lg 2). Kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei … Read more

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses planeeritavad muudatused 2023. aastal

Hetkeseisuga on muudatused planeeritud jõustuma 1. veebruaril 2023, kui artiklis ei ole esile toodud konkreetselt mõni teine kuupäev. Eriomandi loomine kokkuleppega Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 3 lg 3 sätestab, et eriomandi loomise kokkuleppele kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 120 sätestatut. AÕS § 120 kolmanda lõike kohaselt tõestab notar AÕS § 120 esimeses lõikes nimetatud … Read more

Kinnisasja müügi eellepingu eristamine kinnisasja broneerimislepingust

Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (vt Riigikohtu 8. … Read more